Kas loovus päästab maaelu?

 (2)

Arvamusfestival 2015
Loov Eesti arutleb loovuse rolli üle maaelu jätkumises Arvamusfestivali maaelu laval Paide Vallimäel Foto: Ester Vaitmaa

Kas tõeline elu on võimalik ainult linnas ja inimesed peaksid maalt linnadesse koonduma? Pole kooli, panka, postkontorit, raamatukogu… Vallad seisavad silmitsi probleemiga, et inimesed lahkuvad. Kuidas siis kohalikku elu organiseerida, kui maksumaksjaid pole?

Samas on igaühel meist on mõni tuttav, kes on linnakärast väsinuna maale kolinud – kuidas seal hakkama saada, kui suurpõllumajandusse asja pole? Ja mida seal peale linnulaulu kuulamise meelelahutuseks teha? Mida on vaja, et väikeettevõtlus maal edeneks ning kohalik kultuurielu mõjuks magnetina ka külla tulijatele?

Nendel teemadel vahetavad reedel, 12. augustil kell 16.00-17.30 Arvamusfestivali maaelu laval ajakirjanik Märt Treieri taktikepi all mõtteid Ogarate talude võrgustiku eestvedaja ja loovuskoolitaja Indrek Maripuu, väikeettevõtja probleemidega hästi tuttav Leisi lapikoja juht Maire Forsel, inimeste liikumist ja selle põhjusi jälgiv Tartu Ülikooli vanemteadur ja sotsiaalantropoloog Aet Annist ning maaelu jätkusuutlikkuse suhtes teravaid seisukohti väljendanud ettevõtja Jüri Mõis.
Maaelu jätkusuutlikkus on sõnavõtjatel juba mõnda aega südamel olnud ja tekitanud vastakaidki arvamusi.

Loe veel

Seotud lood:

Indrek Maripuu: „--- milliseid töökohti me saame maale tuua või luua? Kas need püüdlused peaks arvestama arenguid, mis majanduses juba paarkümmend aastat kõigile näha või kas usume siiralt, et maal areneb majandus teisiti ning sinna saame luua pärismaalaste reservaadi?

Mina usun, et ainuke viis on panna pead tööle ja mõelda, kuidas meelitada sinna nutikaid väiketootjaid ning paindlikke teenusmajanduse firmasid. Neid, kes võidavad rahulikust keskkonnast ja muutuvad seeläbi oma töös tulemuslikumaks. Muud võimalused on nigelemad.“ Postimees, 7. jaanuar 2016.

Maire Forsel: “Sada väikest tegijat maal on olulisem kui üks suur, sest kui see üks suur läheb pankrotti, on see väikeses vallas või saarel sotsiaalne katastroof, aga kui on sada väikest ja neist kaks-kolm ära kukuvad, siis see suures plaanis midagi ei muuda.” 20. oktoober 2015 Hiiu Leht.

Aet Annist: „Viimase 20 aastaga on maaelu maine muutunud niisuguseks, mille ereda näitena kirjeldas 13. juuli raadiosaates “Olukorrast riigis” Kalle Muuli maal elavaid inimesi järgmiselt: “Kõik ei suuda põgeneda. Need, kes suudavad põgeneda, need on juba ära põgenenud. Et enamasti on sinna jäänud inimesed, kes enam ei suuda põgeneda ehk siis inimesed, kes valdavalt sõltuvadki riigist.”“ Maaleht, 3. august 2014

Jüri Mõis:“ Pealinnast maale kolimine ei ole populaarne ja see on vaid üle tähtsustatud üksikjuhtumite näol. „Need inimesed, keda mina tean, on oma hinges seda kahetsenud,“ lausus ta.
Mõisa sõnul on ka inimese ökoloogiline jalajälg maal suurem kui linnas. „Mahemajandust ja mahevärki pean lihtsalt marketingivõtteks ja ei millekski enamaks.“ Kroonika, aprill 2016

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare