Kas peaksime fosforiiti kaevandama?

 (8)

Kas peaksime fosforiiti kaevandama?
Arhitektid, planeerijad, paleoökoloogid, keskkonnakaitsjad, geoloogid ja kaevandustööstuse esindajad uurivad ühiskonna suhet fosforiidi aevandamisseEesti Arhitektuurikeskus

15.-21. veebruarini Eesti Arhitektuurikeskuses toimuv üritustesari tõstatab küsimuse sellest, kas arhitektuuril ja elukeskkonnal võib olla ühiskondlikult tähtsate otsuste juures läbipaistva ja avaliku arutelu algatamises võtmeroll - tuues esile kaasaegse ehitatud keskkonna keeruka tervikpildi ja mõistes infrastruktuuri osana sellest avalikkusest.

Avatud loenguid on kuulama oodatud kõik; kõik loengud toimuvad inglise keeles.
80-ndatel Fosforiidisõja nime all kuulsaks saanud protestid vastandusid suurvõimu juhitud industrialiseerimislainele ja rahvuslik identiteet joondus keskkonnakaitsele, millest kujunes välja oluline moment taasiseseisvumisliikumises. Selle ajalukku vajunud sündmustiku põhjalt on võimalik jõuda kaasaegsete, samadel ainestel toimuvate arutelude jälgedele. Erineva valdkonna ekspertide ettekannete kaudu uurime, kuidas ristub poliitika, kodanikuühiskond, tehnoloogiline innovatsioon, geoloogia ja infrastruktuur üheks keerukaks nähtuseks nagu kaevandamine ning millised on arhitektuuri võimalused tagajärgedesse sekkumiseks.

Fookus fosforiididebatil

Koos kutsutud arhitektide, planeerijate, paleoökoloogide, keskkonnakaitsjate, geoloogide ja kaevandustööstuse esindajatega uurime ühiskonna suhet fosforiidi kaevandamisse: kuidas soodsal geoloogilisel pinnasel asuvad väikeriigid oma maapõues peituvate ressurssidega ümber käivad ja kes ning millist tulu sellest saavad. Mõlemad debati äärmused – nii fosforiidi kaevandamise poolt kui vastu olijad - kasutavad strateegilist argumentatsiooni, võtteid ja tehnoloogiaid – nii materiaalseid kui mittemateriaalseid infrastruktuure. Visioonist ning progressijanust kantud mõtlemisele astub vastu ettevaatav, keskkonda säästev ja võimalikke tagajärgi vältiv kontrollmehhanism - luues kahepeale hoomamatult suure kogumi materiaalseid, bürokraatlikke, poliitilisi ja ühiskondlikke tingimusi ja parameeetreid, mis kas võimaldavad või keelavad selliseid protsesse tervikuna.

Loe veel

Seotud lood:

15. kuni 21. veebruarini toimuva avalike loengute sarja üheks oluliseks eesmärgiks on luua selge visuaalne skeem, mis kaardistab nii kaevandamise poolt ja vastu olemise argumentatsiooni üksikosad tervikpildiks. Seda selleks, et mõista parameetrite omavahelisi seoseid ning kasutada tervikpilti ehitatud keskkonda puudutavate ruumiliste otsuste tegemisel, uut moodi ülesannete ja võimaluste äratundmisel.

Fosforiididebatt toimub 2016. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti, Läti ja Leedu ühisnäituse "Balti Paviljon" raames. Nädalapikkust programmi korraldavad Johan Tali (Eesti), Jonas Žukauskas (Leedu), Jurga Daubaraite (Leedu), Petras Isora (Leedu), Niklāvs Paegle (Läti) ja Dagnija Smilga (Läti) Balti Paviljoni kuraatormeeskonnast ning toetab Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond ning Eesti Arhitektuurikeskus ning rahastab Eesti Kultuurkapital.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare