2018.aastal pälvis selle võimaluse Gelatex Technologies, mis arendab nahalaadset tekstiilmaterjali, mille tooraineks on želatiin. Teise koha Eesti võistlusel pälvis Stand by Mate, mis pakub laevade meeskonnaga komplekteerimise platvormi teenust. Mõlemad idufirmad osalesid CBC Global finaalvõistlusel.

Gelatex Technologies osales finaalvõistlusel nelikümne kaheksa idufirma konkurentsis. Osalevate riikide ja esitatud ideede mitmekesisus näitab aasta-aastalt aina enam, et loomemajandus on innovatsioonivedur. Läbivalt annab tooni suur ideede hulk, mis moel või teisel lahendavad meie kõigi jaoks olulisi probleeme nt keskkonnas, sotsiaal- ja tervishoius, hariduses jne

Ka olid väljapakutud ideed väga erinevas arenguastmes, osad neist juba kasumeid teenimas ja mõned veel arendusfaasis. Ausalt, ei kadesta hindamisžüriid, kes oli sunnitud valikuid tegema kunstiprojektide, tehnoloogia idufirmade või sotsiaalsete ettevõtete vahel. Just nii mitmekülgne ongi Creative Business Cup ning siin peitubki võistluse võlu. Kolme sisutiheda päeva jooksul esitleti äriideid, saadi žüriilt olulist tagasisidet, tutvuti investorite ja innustajatega, loodi lugematul hulgal kontakte, saadi sõpradeks ja vahetati kogemusi. Eesti ettevõtjate jaoks oli oluline ka kohtumine Eesti Suursaadiku Märt Volmeri ja EASi esindajaga Taanis Lucie Falleseniga, et arutada koostöökontaktide ja partnerite võimalusi Taanis.

Mari-Ann Meigo Fonseca, kes esindas võistlusel Gelatex’i,võttis need päevad kokku järgmiselt: “Võistlus andis hea pitchimiskogemuse, samuti kohtusime paari investoriga, kel oli huvi meie toote vastu. Siirad ja soojad olid kohtumised mitmete potentsiaalsete klientidega, nii osalejate kui tudengite seast, kes õppisid KEAs (Copenhagen School of Design and Technology), kus üritus toimus. KEA’s asub ka suur nn materjalide raamatukogu, kus ka Gelatex’i tootenäidised oma koha leiavad.”

Martti Muttik, Stand by Mate esindaja, lisas omalt poolt “Osalemine Creative Business Cupil Taanis osutus minule väga kasulikuks ja õpetlikuks. Kasulikuks seepärast, et EASi kontaktide kaudu õnnestus mul kohtuda kahe laevafirmaga koha peal ja oleme juba alustamas koostööd. Õpetlikuks seepärast, et pitchimise konkurss oli tasemel ja põnev oli vaadata, kuidas iga riik järgmises voorus oma pitchi järjest parandas. Väga innovatiivne ja loominguline seltskond ümberringi!
Lisaks pitchingutele ei puudunud ka inspireerijad. Ikka pean tõdema,et parimad sütitajad on ameeriklased - nad kohe oskavad seda kunsti. Vaieldamatu staar sel aastal oli Ingrid Vanderveldt – ettevõtja ja investor, liikumise Empowering a Billion Women by 2020 eestvedaja.

Ingrid on põhjalikult analüüsinud põhjusi, miks ikkagi on naisi ettevõtete juhtidena vähem ja kuidas seda olukorda muuta. Paljuski on meil Eestis ju üleval samad küsimused. Pole üllatus, et peamiste põhjustena tõi ta välja, et naiste enesekindlus on hapram ja riskijulgus väiksem. Oma isiklikust kogemusest soovitas Ingrid kasutada julgemalt mentoreid, et nõrkusehetkedest üle saada ning seejuures valides mentoriks just kõige silmapaistvamad isiksused, kelle väärtused ja ideed teid inspireerivad.

Positiivse näitena tõi ta välja Ameerika suurkorporatsioonidest alguse saanud trendi, kus juhtivatele ametikohtadele just uute toodete turule toomiseks palgatakse naisi. Miks? Naised on märksa julgemad ise proovima uusi tooteid ja teenuseid, suurema tõenäosusega saab sinu püsikliendiks just naine ning naised jagavad oma positiivseid kogemusi kohe ja avalikult. Kõike seda, naiste jaoks igapäevast käitumismustrit uute toodete ja teenuste turule toomisel oskavad ideaalselt rakendada aga ainult naised ise.

Arvan, et mõtteainest oli Ingridi sõnavõtus kõigile, nii meestele kui ka naistele.
Aruteludest ja mõttevahetustest pole CBC raames kunagi puudust. Arutleti innovatsiooni ja ettevõtlusküsimuste üle Aafrika mandril, naisettevõtluse teemadel, loomemajanduse poliitikate kujundamise, turismisektori väljakutsete, innovatsiooni üle hariduse valdkonnas jne.

Loov Eesti poolt osalesin loomemajanduse poliitikate paneelvestluses koos Rootsi, Uus-Meremaa, Poola ja Austria esindajatega. Kui lähtekohad ja tegevused on riigiti erinevad, siis eesmärgid ja takistused paljuski kattuvad. Eestlaste praktiline meelelaad ja järjepidevus on mitmeski aspektis meile kasuks tulnud, küll aga tegi veidi kadedaks suuremate riikide võimekus panna lauale valdkonna terviklik strateegia ja pakkuda sinna juurde ka tegevuskava koos eelarvega. Eesti loomemajanduse arenduskeskused tunnevad just sellisest riigipoolsest eestvedamisest suurt puudust.

2018. aasta loomemajanduse innovatsiooni suurülevaatuse säravaimad tähed olid Norra, Läti ja Iisrael. Norra saavutas kolmanda koha äriideega “ThinkOutside”. Tegemist on lumelaviinide ennustamise seadmega. Idee esitleja ja ettevõtte looja, geograaf Monica Vaksdal, kes nähes kliimamuutustest tulenevaid muutusi mägedes, on oma meeskonnaga välja arendanud nutika seadme, mis oskab olukordi analüüsida ja laviinidest teavitada.

Teisele kohale jõudis Läti – “Gamechanger Audio”. Noored muusikud on pöörase kiirusega jõudnud staarkitarristideni (nt Keith Richards), kes kasutavad ja on heaks kiitnud kitarriheli muutmise pedaali. Teine koht CBC-l oli hea kingitus Läti riigile!

CBC 2018 võitja tuli aga Iisraelist. “6Degrees” on ettevõte, mis tegeleb käteta inimestele nutiseadmete kasutamise võimaldamisega. Tegemist on võruga, mille saab kinnitada olemasolevale liikuvale jäseme osale ning läbi liigutuste saab saata vajaliku signaali arvutisse, telefoni või mõnda muusse digiseadmesse, et seda juhtida. Ka siin oli idee käivitajaks autorite isiklik lugu. Disainer Miri Berger on kasvanud arstide peres, kuid nii nagu ta ise oma toodet tutvustades lisab, siis arstid ei saa teha rohkem, kui meditsiin võimaldab. Disainer aga saab leida probleemidele uuenduslikke lahendusi. Tema oma peres tabas lähedast inimest trauma, mille tagajärjel ta jäi kätetuks ja nii aitab Miri leiutis täna nii omasid, kui väga paljusid teisi, kes samas olukorras. Kõik ikka selle nimel, et elu oleks ikka elamist väärt.

Pärast kõiki neid lugusid ja inspireerivaid kohtumisi tundub elu märksa turvalisem ja tulevik lootust andev.

Kokkuvõtteid üritusest tehti Eesti Suursaatkonna korraldatud vastuvõtul, mille tarbeks kujundasid: kunstnik Kristel Saan, Sten Saarits (heli) ja Egle Ehtjen (visuaal) “Eesti mets” teemalise interjööri.

Eesti ettevõtjate ja Loov Eesti osalemist Kopenhaagenis toetas Ettevõtluse Arendamise Sihtasustus Euroopa Liidu Regionaalfondi vahenditest loomemajanduse meetmest.