Loomemajanduskeskuses saab unistus kiiresti reaalsuseks


Loomemajanduskeskuses saab unistus kiiresti reaalsuseks
Tartu lennuliiklusest teavitamise flaierid said LooLoos paberlennuki kujuFoto:Tartu Loomemajanduskeskus

Nagu igal sügisel, ootab Tartu loomemajanduskeskus ka sel aastal taotlusi tulevastelt loomeettevõtjatelt, kes soovivad abi äriplaani kirjutamisel ning ettevõtte käivitamisel ja kasvatamisel.

Paljud loomemajanduskeskuse praegustest asukatest on juba keskuses oldud aja jooksul saanud omal alal hinnatud tegijateks ning valmis oma kogemusi jagama ka värskete tulijatega.

3D animatsiooni ja filmide järeltöötlusega tegelev Hendrik Proosa, kes on oma ettevõttega Kaldera inkubatsioonis olnud juba üle kahe aasta, hindab eriti võimalust leida loomemajanduskeskuse abil uusi kontakte. „Olen tõesti saanud mõningaid töid loomemajanduskeskuse kaudu, mujal oleksin pidanud ise rohkem otsima.“ Ka on toonud uusi tutvusi kord aastas loomemajanduskeskuses toimuv rahvusvaheline 3D konverents. „Seal saab suhelda ja kontakte leida nii meie kui välismaa tegijatega. Ega Eestis pole rohkem selliseid üritusi, kus minu valdkonna inimesed kokku saaksid,“ lisas Proosa.

Kuigi Kaldera on tegutsenud napilt üle kahe aasta, on Hendrik Proosa samas valdkonnas tegutsenud juba 15 aastat, alguses hobi korras, nüüd juba omal alal hinnatud professionaalina. Olulisemateks töödeks loomemajanduskeskuses oldud aja jooksul peab ta kahe Eesti filmi juures visuaalefektide tegemist: „Supilinna Salaselts“ ja „1944“. „Kõige rohkem kuulsust toovad ikka täispikad mängufilmid,“ märkis Proosa.

Kalderas on Hendrik Proosa nii omanik kui ka ainus töötaja. „Meeskond oleks hea küll, saaks mõtteid vahetada, aga samas on mul selline nišiteenus, et hetkel ei pruugi kahele inimesele pidevalt tööd olla. Suuremate tööde puhul kaasan inimesi projektipõhiselt.“

Samuti kaks aastat loomemajanduskeskuses tegutsenud graafilise disaini ettevõtte LooLoo omanik ja loovjuht Piia Tammelo peab aga meeskonna olemasolu tema firma seni kõige olulisemaks saavutuseks. „Meie tiim on meie lotovõit. Praegu on meil selline tööjaotus: koos mõtleme asjad välja ja siis jagame ülesanded. Kõik tegelevad sellega, milles nad on tugevad − tänu sellele tulevad asjad palju paremad kui üksi tehes. Õnneks on meil läinud nii, et oleme piisavalt erinevad ja tugevused on erinevates kohtades.“

LooLoo on kahe aasta jooksul oma meeskonnaliikmete arvu peaaegu neljakordistanud ja ise disaineritööd tegev Piia Tammelo arvab, et hetkel on see just paras. „Meeskonna suurendamine oli seatud eesmärgiks juba äriplaani koostamisel. Tundus mõistlik esmalt võtta abiks projektijuht, kes oskab teha asju, mis on udupäisele kunstnikule keeruline – näiteks planeerimine. Edasi tuli teine disainer ja nii see läks.“

Vastuseks küsimusele, miks võiksid noored loomeettevõtjad loomemajanduskeskusesse tulla, arvas Tammelo: „Ennast tundes ma siiamaani alles mõtleksin, et võtaks kuskil mingi kontori ja hakkaks midagi tegema. Iseendale antud lubadustest on kerge taganeda. Aga siin on inimesed, kellele lubad, ja tekib kohustus sõna pidada. Siin tekib kiiremini mingi süsteem ja seni veidrana tundunud unistusest saab kiiresti reaalsus.“

Hendrik Proosa toob uutele tulijatele mõeldes positiivsena välja ka keskuses pakutavad koolitused ja konsultatsioonid. „Oluline on muidugi ka see, kui palju ise kuskil käid ja kellelt nööbist kinni võtad. Nagu ettevõtluses üldse – see on iseenda pealehakkamise asi.“

Ka Piia Tammelo hindab koolituste poolt väga positiivseks. „Lisaks sellele, et lektorid on toredad ja koolitused huvitavad, saad siin ka teiste ettevõtetega kokku ja aimu nende probleemidest. Vahel sõnastab keegi mõne küsimuse ära enne, kui oled ise sellele mõeldagi jõudnud Kui kahe kuu pärast sul sama olukord tekib, siis juba tead, kuidas sellega tegeleda.“

Hea sõnaga meenutab Tammelo ka kevadel esmakordselt toimunud Ämbrigalat, kus loomemajanduskeskuse ettevõtjad jagasid oma kogemusi seoses erinevatesse „ämbritesse astumisega“. „Loomemajanduskeskuse roll on ka see, et alustav ettevõtja, kellel pole veel mingit kogemust, oskaks mõnest ämbrist ka mööda astuda,“ sõnas Tammelo.

LooLoo üheks tugevuseks peab Piia Tammelo ka erilahenduste pakkumist. „Me armastame LooLoos mõelda standardlahendustest kaugemale ja teha ägedaid kiiksuga asju. Üks näide on Tartu lennuliiklusest teavitamise flaierid, mis said paberlennuki kuju. Need tõmbavad tähelepanu ja eristuvad tavalisest flaierist just nii, nagu Tartust maailma pääsemise võimalus seda väärt on. Me oleme valmis oma klientide jaoks ajusid ragistama ja nõrkemiseni voltima.“

Loe veel

Nii Hendrik Proosa kui Piia Tammelo peavad üksmeelselt üheks suureks boonuseks loomemajanduskeskuse keskkonda. Nii hea asukoht, mõnusad ruumid kui ka põnev seltskond on kindlasti põhjuseks, miks mõlemad ettevõtjad oleksid valmis keskusse edasi jääma ka pärast ametliku inkubatsiooniaja lõppu.

Uued tulijad on oodatud

Tartu loomemajanduskeskus ootabki juba taotlusi tulevastelt loomeettevõtjatelt, kes soovivad osa võtta kolmekuulisest äriplaanikoolitusest selle aasta lõpus. Kandideerimiseks tuleb äriidee kirja panna loomemajanduskeskuse kodulehel olevale taotlusvormile ja saata ära hiljemalt 14. septembril kell 15. Edasi toimub kolmekuuline äriplaani koostamise kursus, mis lõpeb äriplaani kaitsmisega. Seejärel tehakse oma ettevõte, samuti saab siis taotleda loomemajanduskeskuselt tööruume.

Konkursile oodatakse tulevasi ettevõtjaid kõikidest erinevatest loomevaldkondadest. Loomemajanduskeskuse juhi Reigo Kuivjõgi sõnul annab aga eelise meeskonna olemasolu, sest reaalne elu on näidanud, et üksi on raskem edukat ettevõtet käima lükata ja arendada.

Täpsemat infot inkubatsioonikonkursi kohta saab Tartu Loomemajanduskeskuse kodulehelt.

Milline Eesti tippsportlane pole kunagi pruukinud dopingut?


Tänud vastamast ja head loosiõnne!