Maal on koostöö ja majanduslik ühistegevus kasutamata võimalus

 (1)

Maal on koostöö ja majanduslik ühistegevus kasutamata võimalus
Vaid nutikas jääb maal ellu. Loov Eesti+Maa eestvedamisel arutati Kagu-Eesti võrgustikega ühistegemise eeliseid.Foto: Loov Eesti

Väikeseid ettevõtteid jääb maal üha vähemaks ja suured kasvavad üha suuremaks, koostöö on maaelu arengumootor. Ettevõtja üksi ei suuda oma tooteid ja teenuseid pakkuda, kui tal pole võrgustikku taga, leiti Loov Eesti+Maa korraldatud võrgustumisseminaril.

Rukkitee, Sibulatee, Postitee, Ogarate talude võrgustiku ja Giidide ühenduse esindajad kogunesid Varbuse Muusikamõisa, kus arutleti, kas ja kuidas ühine tegevus aitaks maal edukas olla.

„Kogukonna inimesed kannavad südames oma piirkonna identiteeti ja muretsevad selle arengu eest. Kui kogukond on tugev, siis on ka noored selle käekäigust huvitatud ja tulevad maale tagasi. Tuleb selgeks vaielda ja kirja panna „kogukonna ühtsus“ ja olla enda vastu aus – kui palju soovin/suudan panustada ühistegevusse nii oma aega kui ka raha. Usaldus ning ühised väärtused on kõige alus,“ rääkis Maaülikooli professor Rando Värnik. Ta rõhutas, et võrgustiku liige olemine tähendab lepingut ja lepingust tuleb kinni pidada. Võrgustikuga liitumisel tuleb kaaluda, milles on koostöö mõistlikum kui konkureerimine ja millised on ühised eesmärgid. „Täiendava lisandväärtuse loomisega kaasnevad ka kulud. Läbi tuleb rääkida, kes katab kulud ja kes saab lisatulu,“ viitas ta ka ühele keerukale kohale võrgustiku ühistegevuses.

„Võrgustiku loomisel paneb asjad liikuma mitte ühiste huvide, vaid (arengu)vajaduste tuvastamine, mis omakorda tagab motivatsiooni,“ rääkis turismiekspert Ain Hinsberg, Haaga-Helia Ülikooli Kompetentsikeskuse koordinaator Eestis. Tema sõnul on näiteks kultuuriturism oma olemuselt klastri/võrgustiku põhine. See sisaldab endas majutust, toitlustust, transporti, reisiteenuseid, vaatamisväärsuste külastamist, osalemist harrastustegevustes jne. „Algatus tekib erinevate majandusharude erinevate esindajate kokku saades, kellele tekivad koostööideed, mis võiksid kanda ka äriideedena,“ rääkis Hinsberg. Kahjuks peame tunnistama, et Eestis on turismisektori arendamisel veel pikk tee käia ja palju kasulikku võiksime õppida meie põhjanaabritelt.

Loe veel

Seotud lood:

Võrgustiku peamiseks strateegiliseks eesmärgiks on suurendada/(p)arendada tootmist ja pakkumist, see harib osalisi ning annab võimaluse uute ärimudelite tekkeks. „Kultuuriturismi “kõva tuum“ on ikkagi kultuur – nii ajaloolist pärandit kui ka kaasaegset kunsti käsitlev, kuid üha rohkem tegeletakse ka näiteks toiduturismi, loomemajandusest osa saamise ja elamuste pakkumisega,“ viitas Hinsberg.

Marketingi Instituudi juht, turundusekspert Anu-Mall Naarits näitas praktiliselt turismisihtkoha planeerimise protsessi ja tutvustas nõudeid, mis kehtivad ametilikele nn Cultural Routes nimistusse kuuluda soovivatele elamusmarsruutidele. Ta rõhutas, et tänapäeval ei saa oma teenust üles ehitada vaid ühe objekti näitamisele ja soovitas pakkuda erinevaid pakette, kaasates toiduelamusi, kultuuri, sporti jms. „Tegevused peavad olema üles ehitatud nii, et kogu aeg oleks põhjust tagasi tulla,“ ütles ta.

Võrgustiku edu alus on hästi läbimõeldud missioon – kõik osalejad teavad, mille nimel võrgustik tegeleb, ja visioon – kuhu tahetakse ühistegevusega jõuda. Oluline, et võrgustikul on tugev algatusrühm, kes suudab partnerid ühise eesmärgi nimel koondada. „Kui võrgustik käima ei lähe, ju siis pole selleks veel õige aeg,“ ütles professor Värnik.

Võrgustumise seminar toimus progammi “Loov Eesti+Maa” raames. Programm on rahastatud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt Euroopa Regionaalfondi vahenditest. Progammi peasponsor on Swedbank.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare