Enamik ettevõtjaid on teadlikud, et toote väärtusahelas on oluline roll tootearendusel ja seega on mõistlik kaasata arendusprotsessi juba algetapis disainer. Nutikamad on mõistnud, et müügiprotsess tervikuna ning kvaliteetsed järelteenused omavad väärtusahelas järjest suuremat rolli - taas on uute lahenduste väljatöötamisel väga palju abi loovisikutest.

“Ometi elab endiselt müüdiks kujunenud arvamus, et ettevõtlus- ja loomemaailm naljalt omavahel ühist keelt ei leia,” kinnitas foorumi avakõnes ka Tallinna Ettevõtlusinkubaatori juhataja Anu Lõhmus. Selle müüdi kummutamiseks MELT Foorum sündiski. Eesmärk ongi need kaks maailma üksteisele lähendada ja näidata mõlemale osapoolele koostööst saadavat kasu.

Foorumil käsitleti erinevaid teemasid ning viiel erineval paralleelsessioonil toodi publiku ette lood loovisikute ning ettevõtete edukast koostööst ekspordivaldkonnas, turunduses ja innovatsioonis, tootearenduses ning müügis.

Üheks eeskujuks looviisikute ja ettevõtete vahelisest partnerlusest, mis on kahtlemata kasulik ning kasumlik mõlemale poolele, rääkis MELTi avaettekandes ka endise Nordea Panga turundusjuht ning praegune Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turundusjuht Piret Reinson, kelle väitel kasvas Nordea Panga spontaanne tuntus tänu koostööle erinevate kultuuriprojektidega ning nende toetamisele aastatel 2011-2015 20%, samal ajal kui turunduseelarve vähenes 30%.

Immateriaalse maailma tähtsus kasvab

Huvipakkuvaks arengusuunaks on „asjade maailma“ tähtsuse vähenemine. Toode ise on järjest vähemtähtis ning tootmine odav. Väärtuse loob toote lugu, uus kasutusviis ja selle müügi ning järelteenuse protsess.
Soome turundusspetsialist Miikka Leinonen rääkis, et asjade asemel on tarbijatele järjest olulisemad kogemused, emotsioonid. Tema arvates peaks loomemajandus rohkem keskendumagi immateriaalse väärtuse loomisele. Leinonen väitel on materiaalne maailm lõplik, sest materjalid saavad ükskord otsa, inimese kapp saab asju täis, immateriaalne maailm on seevastu lõpmatu - emotsioonidel ja kogemustel pole piire.

Ka Leinonen tõdes, et ettevõtjad kipuvad loovisikute osas olema skeptilised ja tema arvates võib isegi rääkida usalduskriisist. “Kirg ja usaldus käivad koos. Sa usaldad inimesi, kes teevad oma asja kirega. Ja sa tahad teha koostööd inimestega, keda usaldad. Meil siin Soomes ja Eestis on muidugi raskusi kire välja näitamisega. Aga peame seda õppima ja olema selles osas julgemad ja avatumad. Aga kirge ei saa teeselda. See paistab välja ja siis jätad klouni mulje,” lisas Leinonen.

Läbimõeldud disain kasvatab müüki

Kui foorumil selgus, et loovisikud ei ole väga osavad ning julged müügis, siis ülejäänud ettevõtjad kipuvad alahindama disaini olulisust, pidades seda lihtsalt “ilusate piltide loomiseks”.

Levinumaid valdkondi, kus loovisikute panus aitab ettevõtetel müüki kasvatada, on pakendi disain. MELTil esinenud Skandinaavia suurima piimatööstuse Arla Foodsi tootejuht Anne Giersberg rääkis, kuidas ebatraditsioonilise disainiga jogurtipakendid tõid kaasa märgatava kasvu toote müügis. Kui tavaliselt on jogurtipakendil keskse visuaalina kujutatud marja või puuvilja, siis Arla uute pakendite kujunduste keskmes on maitsenauding üldisemalt. “Maasikamaitseline jogurt maasika pildita pakendil on üsna ebaharilik”, kinnitas Anne Giersberg. “Aga jõudsime selle lahenduseni pärast põhjalikke tarbijauuringuid. See ei ole nii, et disaineril tekib äkki hull mõte teha musta värvi jogurtipakend… Disain ja tootearendus peab alguse saama kliendi mõistmisest,” lisas Giersberg.

Tuntud disainibüroo Fraktal disainer Tajo Oja lisas: “Disain ei ole ainult pilt. See on ka tekst, ja veebidisaini puhul ka kasutajamugavus ja kiirus.” Sageli kiidetakse Eestis ettevõtteid, kelle veebipoest lahkuvad 60% klientidest ostusooritajatena. “Aga kui me sama situatsiooni tooksime üle reaalsesse ellu? Näiteks Selverisse?” juhib Tajo tähelepanu sellele, kuidas veebis toimuvat virtuaalset käitumist päris ellu tuues saame lihtsamalt aru, kas oleme müügis edukad ning mil määral mängib rolli veebipoe disain. “E-poes on teie klient üksi. Tema jaoks peab olema kõik lihtne ning arusaadav, et ta sooritaks ostu ja lahkuks rahulolevana.”

Oluliseks järelduseks MELTilt on siiski tõdemus, et eelarvamused loovisikute ning muu valdkonna ettevõtjate vahel jätkuvalt eksisteerivad, kuid uudsete lahenduste ning kasumlikuma tegevuse nimel on hädavajalik need barjäärid murda. MELT Foorumi eesmärk ongi neid kahte maailma üksteisele lähendada ja näidata mõlemale osapoolele koostööst saadavat kasu.

Suurkonverentsi MELT korraldas Tallinna Ettevõtlusinkubaator koostöös Tallinna Ettevõtlusameti, Tallinna Kultuurikatla, Eesti Disainikeskuse, Loov Eesti, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindusega Eestis ja EAS-iga.

Järgmine MELT toimub juba 30. mail 2017.