Tallinnasse kerkib uus puidust installatsioon



Tallinnasse kerkib uus puidust installatsioon
Sel suvel kerkib Tallinnasse puidust installatsioon, autoriks Londonis tegutsev arhitekt Gilles RetsinFoto:Gilles Retsin

Juba poolteist aastat on Eesti Arhitektuurimuuseumi ees mööda Ahtri tänavat Pirita või Kopli suunal sõitjate pilku paelunud suur ämblikulaadne heledast puidust konstruktsioon. Selle Tallinna arhitektuuribiennaali 2015. aasta peanäituse raames kerkinud installatsiooni aeg saab sel suvel aga ümber ning juba augustis algab uue, vähemalt sama pilkupüüdva puidust objekti rajamine.

Ämblikinstallatsiooni autorid, arhitektid Sille Pihlak ja Siim Tuksam on juba pool aastat tegelenud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi korraldamisega, mille raames soovisid Tallinnasse installatsiooni või paviljoni kavandada 200 arhitekti või arhitektide kollektiivi kõikjalt maailmast. Konkursi teise vooru pääsenud 16 töö seast valiti äsja välja võitja – arhitektuurimaailma innovatiivsema suuna esindaja Gilles Retsin, kes ütleb, et puit pole mitte ainult mineviku, vaid on ka tuleviku ehitusmaterjal ning keda paelus projekti puhul võimalus teha koostööd Eesti puiduettevõtetega.

Gilles Retsini installatsioonikavand kannab nime "Digital Building Blocks" ning pakub ristkihtpuitplaatidest kerg-konstruktsiooni näol välja uuenduslikku kasutusviisi liimpuitkilpidele. TABi installatsioonikonkursi eesmärk oligi algusest peale pakkuda alustavatele arhitektidele välja võimalust kavandada ja ehitada arhitektuuribienaali ajaks Tallinna südamesse installatsioon, mis kasutab tänase arhitektuurimõtte kõige värskemate ideede teostamiseks Eesti puidutööstuse tehnoloogiat ja võimalusi.

Loe veel

Seotud lood:

Tihedas rahvusvahelises konkurentsis võitjaks tulnud Gilles Retsin on Londoni arhitektuuri- ja disainibüroo Gilles Retsin Architecture asutaja. Büroo on on saanud tuntuks provokatiivsete ettepanekutega rahvusvahelistel konkurssidel ning töötab hetkel teiste projektide seas ka 10000m2 suuruse muuseumiprojektiga Hiinas. Retsin on lõpetanud Londoni maineka Architectural Association arhitektuurikooli. Lisaks tööle oma büroos juhib Retsin uurimisrühma UCL/ Bartletti Arhitektuurikoolis ning on ka Ida-Londoni Ülikooli vanemlektor. Ta andnud loenguid erinevates ülikoolides üle maailma, üks tema teoseid on Pariisi Pompidou Keskuse püsiekspositsioonis ning tema loomingut on näidatud muuhulgas ka New York’i Kunsti- ja Disainimuuseumis, Vitra Disainimuuseumis ja Zaha Hadidi galeriis.

Teisele kohale tulid installatsioonikonkursil Tom Svilans ja Paul Poinet (Taani), kolmandaks FLOW Architecture (Suurbritannia) ning žürii äranimetamise pälvisid APPAREIL (Hispaania) ja LINKSCALE (Suurbritannia).

TAB 2017 installatsiooniprogrammi kuraatorid, arhitektid Sille Pihlak ja Siim Tuksam avaldasid heameelt esitatud tööde erisuguse käekirja ja materjali uudse kasutuse üle. "Retsini töö tõusis esile kuna lisaks esmaklassilisele disainile ja tehnoloogilisele innovatsioonile suutis ta võtta ka tugeva seisukoha puitehituse tuleviku osas, väites, et arhitektuurne disain ja pragmaatilised kaalutlused võivad kompromissi leidmise asemel jõuda sümbioosini. Kui mitmed konkursil esitatud tööd pakkusid välja tehnoloogilisi uuendusi, siis võidutöö puhul on rõhk just disainiuuendusel, mis põhineb juba eksisteerivatel algoritmilistel protsessidel ja on seetõttu lihtsamini laborist tööstusesse skaleeritav," selgitas Tuksam.

Sille Pihlak: “Jälgides kogu võistluse protsessi, esitatud tööde erisugust käekirja ja materjali uudset kasutust, olen aina enam veendunud, et puit on 21. sajandi materjal. Võimust võtmas on uus generatsioon puiduarhitekte, kellest kakssada kinnitasid seda, esitades oma portfoolio installatsioonikonkursile. Siiski ei jätnud ükski finaalis osalenud töö disaini tahaplaanile, vaid vastupidi kasutasid ära materiali paindlikust, mõistlikku hinda, kergust, esteetilisust- hea ruumi loomiseks. Eesti Arhitektuurimuuseumi ette kerkib septembriks liimpuitkilpidest installatsioon, mille arhitekt tunneb juba mõnevõrra Eestit, sest on siin arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esinenud – ja biennaalile vääriliselt on tegu tõelise eksperimendiga, sest tegu on tema esikteosega. Lisaks oleme alustanud täpsemaid läbirääkimisi üle Eesti asuvate puidutöösturitega, leidmaks sobivaima lahenduse, mis alates augustist 23 kuuks puiduinnovatsiooni eestkõnelejaks saab.”

Žürii liikme, Eesti Arhitektuurimuuseumi direktori Triin Ojari sõnul oligi TABi konkursi näol tegu eeskätt noortele, eksperimenteerimisjulguse ja avalikku ruumi ehitamise ambitsiooniga arhitektidele suunatud konkursiga, kus hinnati eelkõige idee ja seda toetava tehnilise lahenduse sünergiat. "Konkursi tulemusena sündiv paviljon Rotermanni soolalao ette võibki olla tegijate esimene tõsine katsetus ehitamisel füüsilises ruumis. Gilles Retsini töö oli selge kriitilise alatooniga kaasaegse digitaalse biomimikri vormikultuuri aadressil, mis tihti päädib pelgalt vaatemängulise väändunud maailma tekkega. Tema odavale ja lihtsale modulaarsele süsteemile üles ehitatud projekt räägib tehnoloogia ja nutika disaini abil loodavast sotsiaalsest väärtusest, võimalusest välja töötada uusi kiireid lahendusi näiteks nii elamute kui erineva ajutise iseloomuga varjupaikade ehitamiseks. Tema paviljon mitte ei näi mängulisena, vaid selle loomis- ja ehitusprotsess ise on mäng, modernistliku legomaailma kaasaegne versioon," kirjeldas Ojari võitnud tööd.

Võistluse žüriisse kuulusid TAB2017 peakuraator Claudia Pasquero, Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor Triin Ojari ja Martin Tamke (CITA KADK), võistlust korraldasid arhitektid Sille Pihlak ja Siim Tuksam.

Installatsioon-paviljon ehitatakse Tallinnasse arhitektuurimuuseumi ette 2017. aasta augustis ning see jääb avatuks kuni 2019. aasta arhitektuuribiennaalini.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare