Täna avanev "Operatiivarhiiv" toob Veneetsia arhitektuuribiennaali lõpuks ometi kodupublikuni



Täna avanev "Operatiivarhiiv" toob Veneetsia arhitektuuribiennaali lõpuks ometi kodupublikuni
"Operatiivarhiiv" toob koju kätte Veneetsias näitusel eksponeeritud Eestist pärit teoste paremiku ja avab veidi näituse konteksti.Foto: Arhitektuurikeskus

Tallinnas Disaini- ja Arhitektuurigaleriis (Pärnu mnt 6) avatakse reedel, 10. märtsil kell 18:00 rändnäitus "Balti Paviljon: Operatiivarhiiv", mis on kontsentraat Eesti, Läti ja Leedu rohkelt rahvusvahelist tähelepanu äratanud ühisest ekspositsioonist 2016. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil.

"Operatiivarhiiv" erineb Veneetsias eksponeeritust põhjalikult nii mastaabilt kui ülesehituselt – Veneetsias terve spordipalee hõlvanud ning eelmise aasta maist novembrini biennaalipublikule avatud olnud näitus koondas kokku 87 eksponaati ja täitis 2000 ruutmeetrit. "Operatiivarhiiv" toob koju kätte Veneetsias näitusel eksponeeritud Eestist pärit teoste paremiku ja avab veidi näituse konteksti. Näitus jääb Tallinnas avatuks 19. märtsini.

Balti Paviljon Veneetsias uuris Eesti, Läti ja Leedu ehitatud keskkonda – linnu, maapiirkondi, tööstus- ja loodusmaastikku – kui jagatud ideede ja projektide ruumi. Näitus rääkis tegevustest ja ühistest pingutustest ühiskonnas, mis kirjust lähiajaloost euroopalikku kultuuriruumi liikudes on ümber korraldamas oma inertset, minevikuga põimunud taristut, maastikke ja linnasid. Tallinna-rändnäitusel saab näha peamiselt just Eesti autorite ja kollektiivide teoseid, sh Anu Vahtra (koos Ralf Lõokese, Maarja Kaseja Neeme Külmaga), Leonhard Lapin, Tõnis Vint, Ivar Veermäe, 3+1 Arhitektid, Arhitektuuribüroo Pluss, Maros Krivy ja Agata Marzecova, KTA Arhitektid, Laura Linsija Roland Reemaa.

Loe veel

Seotud lood:

11. ja 19. märtsil kell 14:00 toimuvad Tallinna-näitusel ekskursioonid projekti Eesti-poolse kuraatori, arhitekt Johan Tali juhtimisel. Vastates küsimusele, et mis Veneetsia ekspositsiooni juures kõige paremini õnnestus, ütleb hektel Eesti Kunstiakadeemias doktorantuuris õppiv ja arhitektina tegutsev Tali, et tegelikult võib kogu projekti kompromissitut elluviimist pidada üheks suureks õnnestumiseks: "Võtsime suurel hulgal riske ja jäiki seisukohti, et saavutada kvaliteet ja mul on tõsiselt hea meel, et võitsime kolme riigi, Veneetsia kogukonna ning kaasamõtlejate usalduse. Pidasime algusest peale oluliseks, et Balti Paviljon oleks aktsioon, mis provotseerib ja esitab väljakutse, ega ei proovi olla turvaline ja etteaimatav."

Veneetsia arhitektuuribiennaali ajal 26. maist 30. novembrini 2016 külastas Balti riikide ühisekspositsiooni "Balti Paviljon" kokku 31 000 külastajat. Lisaks valiti Balti Paviljon nende näituste sekka, mida Google Cultural Institute kajastab virtuaalnäitusena oma kollektsioonis.

Eesti esines arhitektuurimaailma suursündmusel esmakordselt koos Läti ja Leeduga; ühisekspositsiooniga analüüsiti Baltikumi ühisosa, erinevusi, lähiajalugu ruumi vaatenurgast, tänaseid maastikke ja tulevikuvõimalusi. Projekt täitis maist novembri lõpuni veneetslaste suure spordihoone Palasport Arsenale otse biennaali peanäitusepaiga kõrval ning ebatavaline ruumivalik pälvis paljude biennaalikülastajate tähelepanu. Suurprojekti koordineeris 9 kuraatorist koosnev tiim, kuhu kuulusid kõigi kolme Balti riigi esindajad.

Kuraatorid: Kārlis Bērziņš, Jurga Daubaraitė, Petras Išora, Ona Lozuraitytė, Niklāvs Paegle, Dagnija Smilga, Johan Tali, Laila Zariņa, Jonas Žukauskas

Komissarid ehk näituse tellijad: Raul Järg, Jānis Dripe, Ona Lozuraitytė, Jonas Žukauskas
Produtsendid: Arkitekturos Fondas ja Eesti Arhitektuurikeskus

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriminsteerium, Läti Kultuuriministeerium, Leedu Kultuuriministeerium

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare