Eesti Post erakätesse või börsile?

Järgmisest aastast konkurentsile avanev postiturg on sundinud ettevõtet oluliselt üle vaatama oma koosseisu ja kärpima kulutusi. Üht lahendust nähakse seni riigiomandis olnud postifirma erastamises.

AS-i Eesti Post nõukogu esimees Meelis Atonen räägib, et ettevõtte soov rahvusvahelist suurinvestorit leida on valitsusele teada. Lähemalt tutvutakse plaaniga augusti lõpus, kuid Atoneni sõnul ollakse valitsuses “ettepaneku suhtes positiivselt meelestatud”.

Atoneni sõnul käib erastamine avaliku konkursi kaudu ning ühtegi konkreetset võimalikku ostjat ta esile tuua ei soovi.

“Seda, mis valdkonnas võetakse partner või kas ja mis mahus minna börsile, otsustame augusti keskel,” ütleb Eesti Posti juhatuse esimees Ahti Kallaste. Tegemist on tema sõnul siiski juhatuse seisukohaga, leidmaks raha investeerimiskavade katteks. Seetõttu on mõne kuu jooksul pandud müüki nii Tartu peapostkontor kui ka Tallinna endine peamaja.

“Augustiks need ilmselt veel müüdud ei ole,” lisab Kallaste. Seetõttu vaadatakse tema sõnul peale varade müügi ka võõrfinantseerimise võimalusi. Teadaolevalt loodetakse mõlema hoone müügist teenida kokku aga ligemale paarsada miljonit krooni.

Enam kõmu on tekitanud postkontorite sulgemine, seda eriti maapiirkondades. Paari aasta eest 495 postkontoriga võrgustikust sulges ettevõte eelmisel aastal 44, sel aastal on esitatud plaan 95 kontori sulgemiseks, mille üle käib veel konkurentsiameti menetlus.

Eesti Posti pressitalituse teatel avatakse samal ajal siiski ka uusi kontoreid, mistõttu võib lõpparvuks kujuneda umbes 400 kontorit üle Eesti.

Kärped ei puuduta siiski ainult postifirma kliente, vaid ka ettevõtte personali. Teadaolevalt ootab postifirmat sel aastal ees veel enam kui saja inimese koondamine. Siiski ei puuduta koondamisoht kirjakandjaid, vaid vähendab postkontorite keskastmejuhtide arvu.

Seni monopolina tegutsenud Eesti Post sai kirja- ja pakiteenuse ning perioodikakannetega näiteks 2006. aastal 38,2 miljonit krooni kahjumit. Atoneni sõnul oli valdkond miinuses ka eelmisel aastal, joone peale loodetakse saada alles sel aastal.

Postkontorite teenused ei sure välja, küll aga vaadatakse üle postiringid ja viiakse teenused sinna, kus liigub rohkem kliente.

Uue suunana nimetab Eesti Posti kommunikatsioonijuht Kaido Padar postiteenuse edastamist frantsiisi korras teisele ettevõtjale.

“Näiteks Soomes on 1200 kontorist ainult 200 postifirma enda omad.” Praegu on Eesti Posti 495 kontorist frantsiisiettevõtete teenindada ainult viis. Frantsiisimudeli kohaselt valitakse välja koostööpartner, kes müüb edasi postifirma teenuseid, osutades soovi korral samal ajal ka muid teenuseid. “Kui täna peame maksma inimeste palga, rendi, elektri ja kanalisatsiooni eest, siis frantsiisi korral jääb meie kanda ainult kohatasu pluss protsent,” toob Padar võrdluse.