Esmalt oleks vaja veenduda, et kasutatavus on tõepoolest probleemiks. Selleks on kõige parem viis teha kasutatavuse testi. Selle testi puhul me võtame vaatluse alla päriselulise ostuülesande (nt soovid osta oma vennapojale kaisukaru. Kuidas sa seda konkreetses e-poes teeksid?) ning seejärel palume inimesel tänavalt selle tegevuse testitavas e-poes sooritada. Sooritust jälgime, kuid püüame seejuures inimest võimalikult vähe segada. Täpsustavaid küsimusi küsime alles testi lõpus.

Kasutatavuse testist tuleb üldjuhul välja meile asjaolud, mis ei olnud nii planeeritud töötama tavakasutuse puhul. Selle tulemusena me saame süsteemi parandada ja täiendada. Vajadusel võib testi järgmiste inimestega korrata.

Kui muudatused on ulatuslikumad, on parim viis nende planeerimiseks ja läbi mängimiseks kasutada prototüüpimist. Prototüübi eelis on see, et selle pealt on võimalik tulemust hinnata juba enne, kui arendaja on saanud oma väledad näpud lahendusele külge lüüa. Prototüüpi võib teha paberile ekraanipilte joonistades — luua paberprototüüpe. Samuti saab paberprototüübil ka kasutatavuse testimist läbi viia. Läbi selle jätate hulga kehvemaid versioone lihtsalt tööst välja ning hoiate kokku hulga ressursse, sh arendusraha.

Meie kõige parema tulemusega tööd on sisaldanud teinekord endas isegi ligi 30 erinevat versiooni ühest lehest. Samas kuna prototüübi loomine on päris kiire protsess, siis on võimalik need versioonid nädalaga läbi proovida. Seejärel parimad läbi testida ning valida arenduseks kõige paremini töötav lahendus.

Teinekord võib aga probleemiks olla mitte niivõrd kasutajate võimekus tehingut läbi viia, kui hoopis kasutaja ebakindlus hea teenuse pakkumise või toote kvaliteedi osas. Sellisel juhul tuleks tööd teha pigem inimeste veenmisega või informatsiooni täiendamisega veebipoes, st kasutada turunduslike meetmeid. Sellest, et teie teate oma teenuse kvaliteedi taset, ei piisa — inimestele ei meeldi enamjaolt katsetada.

Muudatuse toimimist saate katsetada a/b testimisega nii, et ei ole kohe vaja arendama asuda. Tänapäeva a/b testimise töövahendid võimaldavad potentsiaalselt paremad versioonid läbi proovida ilma suurema arenduseta (vajalik on vaid esimene kord lisada veebilehele Google Analyticsile sarnaselt väike koodi-jupp).

Oma olemuselt on a/b testimine lihtsalt mitme erineva versiooni katsetamine ning parima statistikaga versiooni välja selgitamine. Kui vajalikud muudatused on läbi proovitud, saab need täie kindlusega anda arendajale, makstes jällegi arenduse eest märkimisväärselt väiksemat summat.

Parem e-poe kasutatavus seisab tegelikult vaid alustamise taga, sest katsetamine ei vaja ülikopsakat rahakotti. Ka ajalises mõttes on tegemist üpris kiire , kuid samas järjepideva protsessiga.

Jaga
Kommentaarid