Tarbijakaitseameti nõuanded e-poest ostmisel

Internetist ostmine on väga lihtne ja mugav — paari hiireklikiga saab kauba tellitud ning mõne aja pärast tuuakse see ukse taha või pakiautomaati. Samas ei maksaks otsust internetist osta teha liiga tormakalt, vaid enne tuleks endale selgeks teha, millega tuleb arvestada e-poest ostmisel, millised on poolte õigused ja kohustused ning kelle poole tuleks probleemide korral pöörduda.

Mida pidada silmas e-poest ostmisel?

Enne e-poest kauba tellimist peaks endale selgeks tegema, kas pood kuulub juriidilisele või füüsilisele isikule. Seda saab teada, kui vaadata, kelle pangakontole tuleb raha kanda ning seejärel kontrollida, kas vastav ettevõte või isik (FIE) on registreeritud äriregistris. Kui müüja on eraisik, siis ei laiene ostjale üldised tarbijaõigused, ostja ei saa probleemide korral pöörduda abi saamiseks tarbijakaitseameti poole ning vaidluse korral on ainus võimalus pöörduda kohtusse.

E-poe veebilehel peab kindlasti olema järgmine teave: müüja nimi, asukoha ja e-posti aadress, kuhu probleemide korral pöörduda; lepingust taganemise, kauba tagastamise ja pretensioonide esitamise tingimused; kuidas ja millal peab kauba eest maksma; kui kaua võtab aega kauba kohalejõudmine ja kui suur on postikulu, samuti see, kes kannab kauba tagastamiskulud.

Samuti oleks mõistlik enne tehingu sooritamist kontrollida otsingumootorite abil kaupleja tausta ning lisainfot müüja varasema tegevuse ja ostjatega käitumise kohta. Firma registrikoodi ja kontaktandmeid saab uurida äriregistrist, Ametlikest Teadaannetest leiab registrikoodi abil üles selle firmaga seotud kohtuotsused jms ning Krediidiinfost ja maksu- ja tolliameti maksuvõlglaste otsingust saab vaadata, kas firmal on maksuvõlgu.

Lisaks võiks üle vaadata tarbijakaitseameti kodulehel oleva musta nimekirja e-kauplejatest, kes ei järgi seadusi või ei täida oma kohustusi tarbijate ees või keelduvad täitmast tarbijakaebuste komisjoni otsuseid.

Millised on ostja ja müüja õigused ja kohustused?

Kuna e-poes pole võimalik tootega tutvuda nii põhjalikult kui tavapoes, võib tarbija vastavalt võlaõigusseadusele sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda 14 päeva jooksul ajast, mil toode temani jõudis. Teenuse ostu puhul algab tähtaeg lepingu sõlmimisest.

14-päevane tagastamisõigus ei kehti kõigi kaupade puhul. Näiteks ei saa tarbija tagastada kaupa, mis on valmistatud tema isiklikke vajadusi arvestades (nt tema mõõtude järgi) või mille tagastamist ei võimalda kauba olemus (nt hügieenitooted või toiduained).

Sageli maksab toote tagastamisega seotud postikulud e-kaupleja, samas võib kaupleja panna selle kohustuse ka tarbijale, kuid siis peab see olema kirjas tellimistingimustes. Tarbijalt nõutav kauba tagastamisega seotud kulu ei tohi ületada kümmet eurot.

Kelle poole probleemide korral pöörduda?

Kui tarbija on internetist tellitud kauba kätte saanud ja sellel ilmneb hiljem puudus, siis on tal õigus esitada müüjale kaebus kahe aasta jooksul alates kauba kättesaamisest. Teenuse korral on õigus esitada teenusepakkujale pretensioon kahe aasta jooksul alates teenuse kättesaamisest. Pretensioon tuleb kauplejale esitada hiljemalt kahe kuu jooksul puuduse ilmnemisest, vastasel juhul on kauplejal õigus pretensiooni mitte lahendada.

Kaebuse esitamiseks tuleb otsida üles kaupleja väljastatud arve ja selle tasumist tõendav maksekorraldus ning pöörduda viivitamatult kaupleja poole. Kaupleja peab kaebusele vastama kirjalikult 15 päeva jooksul. Kui ta seda ei tee, keeldub kaebust lahendamast või tarbija pole tema pakutud lahendusega nõus, võib esitada kaebuse tarbijakaitseametile. Seda aga üksnes juhul, kui kaup/teenus on ostetud juriidiliselt, mitte eraisikult.
Kui müüja kauplejale tellitud tooteid ei tarni ning täitmata tellimuse eest ka raha ei tagasta, siis juhul, kui tarbija on tasunud kauba eest krediitkaardiga, on võimalik pöörduda ka krediitkaardi väljastanud panga poole, uurimaks pangapoolsete võimaluste kohta tasutud summade tagasisaamiseks. Täiendavalt on võimalus ka pöörduda maksekäsu kiirmenetluse avalduse või hagiavaldusega kohtu poole.