Eesti majanduse veduriks on lühikese ajalooga mikro- ja väikeettevõtted

Puutume oma igapäevaelus igal sammul kokku erinevate teenuste ja toodetega - külastame poode, ostame endale mõne uue riideeseme, toidulauale leiva ja mahe singi, ostame koju uue laua või teleka, krabame pakiautomaadist saadetise e-poest, tangime autole kütust, veedame nädalavahetuse mõnes spas jne. Tihtilugu kipume unustama, et kõiki neid tooteid ja teenuseid saame tarbida tänu ettevõtlikele inimestele, kes on võtnud vaevaks ja pühendunud oma aega, et see kõik meile võimalikuks teha. Kuid milline on Eesti ettevõtlusmaastik ja siin tegutsevad ettevõtted?

Viimaste aastate jooksul on inimeste ettevõtlikus märkimisväärselt tõusnud ning viimase kümnendi jooksul on ettevõtete arv rohkem kui kahekordistanud. Statistikaameti andmetel on 2016. aasta lõpu seisuga Eestis kokku registreeritud natukene rohkem kui 210 000 ettevõtet, millest 120 000 on majanduslikult aktiivsed ehk siis on toimivad äriühingud.

Kõige eelistatum ettevõtlusvormiks on osaühing, mis moodustab üle 2/3 kõigist ettevõtetest, 21% ettevõtetest on registreeritud füüsilise isiku vormis, ainult 2% aktsiaseltsina ja natukene alla 1% kõigist ettevõtetest moodustavad tulundus-ja mittetulundusühingud, usaldusühingud jt.

Märkimisväärne osa kõigist ettevõtest on omatud Eesti eraisikute poolt – 92%. Ligi 7% firmadest kuulub väliskodanikele, riigile ja kohalikele omavalitsustele kuulub kokku 267 ettevõtet ehk 0,22% kõigist firmadest. Enamus ettevõtteid on eraomanduses, vaid 17 ettevõtet on avalikult kaubeldavad ja noteeritud Tallinna börsil - 14 firmat on noteeritud Tallinna börsi põhinimekirjas, veel 2 ettevõtet lisanimekirjas ja 1 ettevõte alternatiivturul.

Ettevõtete arv põhitegevusalade lõikes on üpriski mitmekesine. Kõige rohkem ettevõtteid on tegev hulgi-ja jaekaubanduses – 16%, järgnevad teadus-ja tehnikaalane tegevus 13%-ga ja kinnisvaraalane tegevus 12,5%-ga. Ehitusega seotud valdkonnas on tegev 8% ettevõtetest. Kõige vähem tegutseb ettevõtteid mäetööstuses, energeetikas, ning riigikaitsega seotud tegevustes.

Ootuspäraselt on kõige rohkem firmasid registreeritud neljas Eesti suurimas maakonnas. Kõige rohkem on ettevõtteid registreeritud Harju maakonnas, kuhu on koondunud 61% kõigist firmadest, järgnevad Tartu maakond 10%-ga, Pärnu maakond 5%-ga ja Ida-Viru maakond 4,8%-ga.

Väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel (VKE) on Eesti majanduses suur roll. Statistikaameti 2016. aasta andmetel olid 99,8% Eestis tegutsevad ettevõtetest VKEd, ehk ettevõtted kus on tööl kuni 249 inimest. Valdavus enamuses Eesti ettevõtetes töötab alla 10 inimese, ehk siis 94% ettevõtetest on vähem kui 10 töötajaga.

5% Eesti ettevõttes töötab 10-49 inimest, 1% Eesti ettevõtetes jääb töötajate arv 50-249 vahele ning vaid 196 ettevõttes on üle 250 töötaja. Eesti kõige suurema töötajate arvuga ettevõtted tegutsevad kaubanduses - Maxima Eesti 3 881 inimest, Rimi Eesti Food 2 732 inimesi ja Selveris 2 654 inimest.

Ettevõtted on jaotunud vanuse järgi üpriski ühtlaselt. Kõige rohkem on ettevõtteid, mis on tegutsenud 5-10 aastat, moodustades 24% kõigist ettevõtetest. Üle 20 aasta on tegutsenud 6% kõigist ettevõtetest, või 7 200 ettevõtet. Kuni 1 aasta tegutsenud firmade arv jääb 13 tuhande ligidale, moodustades 11% kogu Eesti ettevõtetest.

2016. aastal oli ettevõtlussektori kogu müügitulu 50,2 miljardit eurot, kõige suuremat osatähtsuset omavad jae- ja hulgikaubandus ettevõtted, järgnevad töötlev tööstus ja siis ehitussektor. Ettevõtte müügitulu jaotuselt domineerivad väikettevõtted, mille müügitulu jääb vahemikku 1 eurot - 50 tuhat eurot aastas, moodustades 81,26% kogu ettevõtetest. 96%, ehk 115 tuhandel Eesti ettevõttel jääb müügitulu alla 1 miljoni euro. Üle 1 miljardi eurose müügituluga ettevõtteid on Eestis ainult 1 – Ericsson Eesti, mille müügitulu 2016. aastal ületas 1,2 miljardit eurot.

Ettevõtete investeeringud on vähenenud neljandat aastat järjest. Ettevõtted investeerisid 2016. aastal 2,0 miljardit eurot, mis on 12% vähem kui aasta varem. Suurimad investeerijad olid töötleva tööstuse, kaubandus- ning veondus- ja laondusettevõtted, mis tegid poole ettevõtete koguinvesteeringutest, investeerides põhiliselt masinatesse ja seadmetesse ning ehitistesse.

Kokkuvõttes on Eesti majanduse peamiseks veduriks lühikese ajalooga Harjumaal tegutsevad väheste töötajatega Eesti kodanikele kuuluvad mikro-ja väikeettevõtted, pakkudes enamasti mingit sorti teenust. Viimasel kümnendil on jõudsalt suurenenud uute ettevõtete arv indikeerides, et ruumi ja võimalusi koos tegutseda on nii vanadel kui ka uutel firmadel. Tõsta tuleb vaid kasvuambitsioone ja investeeringuid, et mitmekesistada ning täiendada toote-ja teenusteportfelle, vältimaks turuosa kaotamist ja jalgu jäämist konkurentidele.