NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
12.09.2018 15:30
Ausalt öelda ei näe ma selles pikas tiraadis mingit erilist analüüsi. Pigem ollakse tegelikkust moonutavas võtmes. Kõik need näitajad näitavad seda, et liiga suur osa ettevõtete kasumist tuligi neist madalaist palkadest. Ei muust. Ja nüüd räägitakse, et palgad tõusevad liiga kiiresti, kasumid vähenevad jne jne. No nii see peabki olema, kuna nagu autor isegi tõdeb, vaatamata kasumi langusele on see ikkagi üle Euroopa keskmise, meil siis nüüd ka juba veidi alla selle. Aga palku ei maksa selle kesmisega võrreldagi. Need näitajad on sellised kehvad, kuna lõpuks ometi minnakse röövkapitalismilt üle normaalsele majandusele. Ja ka siin mängib kaasa see sama baasiefekt,
Eestis heidetakse ette madalat tootluse kasvu võrreldes palga kasvuga. Kui rikkamates EL riikides on palgatase pea 3 korda kõrgem, siis ka siin mängib oma osa seesama baasiefekt. Mõelgem, kust me tuleme. Meie toottlusel pole häda midagi, näiteks kalevipoegadel Soomes on see ju võrreldav kohalikuga, mõnes osas isegi on sellest ees. Küsimus ongi selles, millele keegi panustab. Meie ettevõtjad panustasid siiamaani madalatele palkadele ja toote hindadele. Olles sellega lihtsamini konkurentsis, eriti välisturgudel. Kaua sellel reel ei sõida. Sellest ka see tööjõupuudus, mis kollitab. Kes tegi, ise tegi.
Aga mis investeeringutesse puutub, siis me investeerime pigem välisettevõtetesse, kui kodumaistesse. Vaba raha on ka ilma laenudeta piisavalt, nii suured ei ole jäägid kunagi olnud, aga kurdetakse, et investeeringud muutuvad arengu takistuseks. No jumala eest, mis siis ei investeerita? Aga investeeringud on ju üle ELi keskmise. Kaua sa ikka investeerid. Tõsi, meie ettevõtete tase oli mis ta oli ja selle pärast nõudis ka rohkem investeeringuid. Mujal maailmas seda probleemi nagu ei ole. Seal lähevad investeeringud arengusse, mitte loomisse. Ja küllap oleksid ka investeeringud suuremad, kui me ise laseks mõistlikult investeerida. Need, kes avalikus sektoris nõuavad muudkui aga raha ja raha, seisavad just ise igasuguste investeeringute vastu. Ikka elamisväärse keskkonna nimel. Aga keskkond ei seisa iseenesest püsti, selleks on vaja raha, aga kust see raha siis tuleb, kui investeeringuid ei lasta teha? See kõik on ju üks tervik ja kui üks osa sellest jääb maha, jääb maha kogu tervik. Millest rohkem kahju või kasu tekib, on spetsialistide öelda. Kõik see kehtib kogu riigi majanduse kohta. Kui palku väevõimuga madalal hoida, siis hakkab kogu majandus lonkama, mida juba nüüd täheldada võib. Ja seda ei aita ka odava tööjõu sissevedu. Kui me sellele oma elu rajame, siis jäämegi seda tegema. Ja oleme samasuguste probleemide ees nagu arenenud majandusega riigid. Sotsiaalsete probleemide lained löövad üle pea kokku. Näiteks Rootsi, Prantsusmaa, juba ka Saksamaa ja veel rida teisi. Äkki oleme ausad ja tõdeme, et ratsa rikkaks saamise aeg on möödas. Ja tööjõudu ei saa lõputult lintšida. Seda on liigagi kaua harrastatud. Nüüd on sellest saanud arengu pidur. Siiani elati pigem ritsikana, kui töömesilasena. Ja see maksab kätte. Ja ma ei räägi näitajatest ning numbritest. Vaid elust enesest. Aga vigadeparandus saab valus olema.
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega