Kas Eesti on osa arenenud Euroopast või Ida-Euroopa riik?
Sellised küsimused tekivad välisinvestoritel tihti. Veebruaris käisin Kesk- ja Ida-Euroopa võlakirjaturgudele pühendatud konverentsil, mille korraldajaks arenevate turgude võlakirja- ja krediidituru info vendor Cbonds -mis koondab kokku regiooni juhtivaid finantsasutusi, ettevõtjaid ja ametnikke. Konverents andis hea ülevaate Euroopa finantseerimise turu tänapäeva erisustest ja sarnasustest.
Kolmekümnest erinevast sõnavõtust jäid kõlama nii mõnedki ühised noodid, kus sai tõmmata paralleele majanduse ja kapitaliturgude olukorraga Eestis.
Sissejuhatuseks: sarnaselt Eestile nautis kogu Kesk- ja Ida-Euroopa regioon möödunud 2017. aastal viimase kümnendi suurimat majanduskasvu. Kasvu õhutab nii sise- kui välismaine (eurotsooni) tugev nõudlus; tugeva sisenõudluse taga on positiivne olukord ja isegi kohatine defitsiit tööjõuturul, mis mõjutab sisenõudlust läbi palkade kasvu. Kõikide Euroopa Liitu kuuluvate Kesk-Euroopa riikide tööpuudus on juba mõnda aastat madalamal, kui Euroopa Liidu keskmine. Ka kinnisvaraturg ei buumi mitte ainult meil Eestis, vaid see on ühine ilming kõikide kõnealuste riikide lõikes.
Erinevalt Eestist on eurotsooni mittekuuluvate Kesk-Euroopa riikide isereguleerivaks hoovaks kohalike valuutade kallinemine euro suhtes, mis riikide konkurentsivõime kontrolli all hoiab.
Kuigi mõnede riikide (Rumeenia, Tšehhi Vabariik) osas nähakse juba ülekuumenemise märke kiirenenud inflatsiooni näol, siis alanud aasta osas ollakse endiselt optimistlikud. Majanduse kasvutempo aeglustub ühtlaselt; ees ootab pööre intressimäärade tõusule, kuid see ei saa olla turgudele üllatuseks.
Olgu mainitud, et näiteks Tšehhi keskpank on juba 0-intressimäärade poliitikast lahti öelnud ja sarnaselt Rumeeniaga intressimäärade tõusutsüklit alustanud. Eeldatavalt liitub nende riikidega käesoleval aastal veel ka Poola. Nii eelarve- kui jooksevkonto defitsiidi märgatav vähenemine viimastel aastatel annab alust lootuseks, et regioon ei ole tulevaste globaalsete negatiivsete vapustuste korral nii haavatav, kui eelnevalt.
(Võla)kapitali turgude olukorra osas on pilt kogu regioonis suhteliselt ühtlane – eriti korporatiivvõlakirjade turgu (või selle puudumist) silmas pidades. Ettevõtete finantseerimise allikaks on väga valdavalt kommertspangad oma laenutoodetega; kapitali kaasamist finantsturgudelt esineb harva. Kohalikud võlakirjaturud/börsid baseeruvad peamiselt riigivõlakirjadel, korporatiivvõlakirjade segment on esindatud nõrgalt. Rahvusvahelisel turul kaubeldavate ettevõtete „eurobondide“ üles lugemiseks piisab sõrmede abist.
Selgeks erandiks on Poola, kus Varssavi börsi algatusel tegutseb alates 2009. aastast spetsiaalne väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ja omavalitsustele suunatud võlakirjade kauplemisplatvorm Catalyst. Poola korporatiivvõlakirjade turu maht ulatub pea 35 miljardi euroni; regiooni esinelikusse kuuluvad Ungari ja Slovakkia mahud jäävad alla juba 2,5-3 korda. Märtsi alguse seisuga on Catalyst-il kauplemisele võetud üle 400 erineva korporatiiv- ja pea 70 munitsipaalvõlakirja.
Poola edulugu on olnud eeskujuks regiooni teistelegi riikidele. Kompleksset lähenemist finantsturgude edendamiseks on üles näitamas Tšehhi rahandusministeerium, kes on välja töötanud sellekohase rahvusliku strateegia. On aru saadud, et efektiivselt funktsioneeriv kapitaliturg on arenenud majanduse toimimiseks möödapääsmatu – see toetab nii majandust tervikuna, kui ka kõiki selle osalisi: kodumajapidamisi, ettevõtteid ja finantsasutusi.
Riigi majandusraskuste korral on just funktsioneeriv turg ja väiksem sõltuvus pangandussektorist see, mis annab eelduse kiiremaks ja valutumaks paranemiseks. Selles valguses on riik välja selgitanud ja alustanud mitmete regulatiivsete ja mitte-regulatiivsete meetmete juurutamist.
Kokkuvõtteks võib tõdeda, et kuigi näiteks riikide krediidireitingute seisukohalt on Kesk- ja Ida-Euroopa riikide puhul tegemist väga polariseerunud regiooniga (alates Tšehhi ja Eesti tugevast AA- reitingust ja lõpetades Balkanimaade nõrgapoolse B-ga) ning rahvuslike valuutade või euro kasutuse poolest erineme tugevasti üksteisest, tasub lähinaabrite tegemistel kindlasti silm peal hoida.
Kõigile regiooni riikidele iseloomulik majanduse väiksus ja dünaamilisus ning sõltuvus suurtest naaberturgudest on tõsiasjad, mis sunnivad meid avatusele, üksteiselt õppimisele ja koostööle.
