Link kopeeritud!

Mida oleks võita Euroopa ühtsest finantsteenuste turust?

 (1)

Anu Müürsepp
Anu MüürseppFoto: erakogu

Pankade ja fintech ettevõtete terav vastandumine näib olevat minevik. Teatud valdkondades konkureeritakse edasi, kuid järjest rohkem luuakse uut väärtust koostöös.

Vana ja uus maailm hakkavad üksteisele lähenema – pangad spetsialiseeruvad ning pakuvad tulevikus kaasaegseid teenuseid, uuendusmeelsemad koostöös pangandusväliste fintechidega. Ekspertide hinnangul ollakse täna lähemal kui kunagi varem ka toimivale euroopaülesele digitaalsele finantsteenuste turule. Samas on ebarealistlik oodata väga kiireid muutusi, sest enne ühtse finantsteenuste turu saavutamist tuleb ületada rida takistusi.

KPMG rahvusvahelise Pulse of Fintech raporti põhjal liikus tänavu kolmandas kvartalis fintech-turul kõige enam investeeringuid USAs, kus sõlmiti tehinguid 5 miljardi dollari ulatuses. Euroopas tehtud tehingute kogumaht küündis 1,66 miljardi dollarini. Üksmeel on saavutatud selles, et riigipiirideta digitaalne finantsteenuste turg meelitaks Euroopasse praegusest oluliselt rohkem investeeringuid. Mis aga veel olulisem, suurendaks ülepiirilist konkurentsi finantsteenuste turul ning soodustaks fintechide arengut, kelle äri ideaalis peabki olema piiriülene.

Võimalik, et järgmise positiivse muutuse toob endaga kaasa 2018. aasta jaanuarist jõustuv Euroopa Liidu direktiiv, mis võimaldab pangaklientidel lubada oma pangakonto andmete ligi ka teisi ettevõtteid. Uue regulatsiooni kohaselt peavad pangad kliendi soovil seda infot turvalisel viisil ka kolmandatele osapooltele jagama.

Loe veel

Seotud lood:

Fookuses andmete turvalisus
Andmed ning nende turvalisus on kaks märksõna, mis finantstehnoloogia sektoris täna enim kõneainet pakuvad. Just küberturvalisusest näib saavat fintech-sektori peamine väljakutse. Kui meil ei õnnestu turvariske kõrvaldada, siis tuleb meil need igal juhul miinimumini viia. Selle saavutamiseks tuleks esmalt leppida kokku kui avatult saavad fintechid tulevikus üldse tegutseda.

Paljud fintechid suudavad oma eelist ära kasutada tänu sellele, et on leidlikud, paindlikud ja kannavad endaga väiksemat regulatsioonide koormat. Seda seetõttu, et neile ei rakendu samaväärsed nõuded, mis pankadele. Samas on naiivne loota, et see nii ka jätkub. Olukorras, kus fintech sektor muutub nii klientide kui ka finantsjärelvalve jaoks suuremaks, võivad seal hakata kontsentreeruma ka suuremad riskid.

Ühest küljest peavad seadused ja regulatsioonid uute ja innovaatiliste ärimudelitega küll sammu pidama, kuid teisalt ei tohi nende arengut ka ülemäära pidurdada. Pankade ega ka ülejäänud finantssektori huvides ei ole, et inimesed finantsteenuste vastu usalduse kaotaksid. Selle eest peavad seisma fintechid ise, seisavad aga ka järelvalve ning regulaatorid.

Eesti võimalus muutust luua
Üksmeel valitseb täna nägemuses, et ühtse digituru eesmärk peab olema pakkuda Euroopa Liidu siseselt võimalust tarbida digiteenuseid mugavalt, kiirelt ja geopiiranguteta. Viimaseks positiivseks sammuks selles suunas võib pidada mobiilikõnede rändlustasude ühtlustamist Euroopas. Samas ollakse ühel meelel ka selles, et finantsteenuste turg on keeruline ning siin ei tasu oodata liiga kiireid muutusi.

Viimastest arengutest hoolimata on Euroopa Liidu turg endiselt veel fragmenteerunud. Võimalikud ühetaolised turuülesed reeglid ja regulatsioonid kiirendaks kogu Euroopa finantssektori arengut. Võtame näiteks isikutuvastamise –soovid Prantsusmaal pangas arvet avada, siis sinu krediidiajalugu Eestis ei mängi täna erilist rolli. Miks peaks igas riigis sellega nullist alustama?
Tehnoloogia vastavate teenuste pakkumiseks on juba olemas, niisamuti ka valmisolek piiriüleseks teenusepakkumiseks. Takistuseks on just piiriüleste andmete puudumine või oskamatus neid interpreteerida. Eesti seda kitsaskohta üksi lahendada ei saa, küll aga saame oma eesistuja rolli ära kasutada ja algatada tegevusi, mis suunaks meid lähemale ühtsele finantsteenuste digiturule.

Kui kaupade ostmisel eelistame sageli odavama hinna tõttu tellida need pakiga näiteks Amazonist, siis euroopaülene digitaalne finantsturg avardaks ka finantsteenuste valikut. Nii nagu ostame täna tarbeesemeid, võiks ka tulevikus soodsamatel tingimustel laenu võtta üle riigipiiri.

Meil Eestis on kogemus, et innovaatilist teenust on pigem lihtne pakkuda ning inimesed on valmis uusi teenuseid ka katsetama. Terves Euroopas ei ole see aga nii, mis tähendab, et innovatsioon ei jää ainult regulatsioonide taha, vaid ka tarbija valmisoleku taha neid lahendusi kasutama hakata. Siin näevad eksperdid ka Eesti head võimalust jagada oma turvalise innovatsiooni kogemust suurematele edasi.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare