Miks ettevõttel on vaja tööandja vastutuskindlustust?



Miks ettevõttel on vaja tööandja vastutuskindlustust?
Foto. Erakogu

Eesti on üks väheseid Euroopa Liidu liikmesriike, kus tööandja vastutuse kindlustamine ei ole veel kohustuslik. Kuigi seadusest ei tulene tööandja kohustust sõlmida vastutuskindlustus, on tööandjal seadusest tulenev vastutus töötajatega toimunud õnnetuste ja kutsehaiguste korral. See vastutus hõlmab kohustust hüvitada tekkinud kahju ning selles osas aitab ettevõtet tööandja vastutuskindlustus.

Tööandja vastutuskindlustus kaitseb ettevõtjat mitmel moel:
hüvitab töötajate tööõnnetustest ja kutsehaigustest tulenevad kahjunõuded ning on ka abiks alusetute nõuete tõrjumisel.

Lähemalt selgitab PZU vastutuskindlustuse tootejuht Argo Argel.

Tööandja vastutuskindlustus annab tööandjale kindlustunnet kolmel viisil:

  • katab tööõnnetuste puhul töötajate nõuded
  • aitab ettevõttel maksta hüvitist pikaajaliste kutsehaiguste puhul
  • pakub ettevõtjale õiguskaitset alusetute nõuete korral.

Kindlustatud on kõik juhtumid, mille eest tööandja vastutab

Tööõnnetus on tööülesannete täitmisel töötajaga juhtunud õnnetusjuhtum, mille eest sageli vastutab tööandja. Tööandja vastutab selle eest, et töökoht oleks ohutu, töötajad oleksid läbinud vajaliku instruktsiooni ja väljaõppe ning oleksid varustatud vajalike kaitsevahenditega jne. Töökohustuse täitmisel tekkinud õnnetusjuhtumid on tööõnnetused. Iga tööõnnetuse korral selgitatakse välja, miks see juhtus ja mil määral tööandja on vastutav. Õnnetused ei pruugi juhtuda ainult füüsilise töö tegijatel, vaid ka tavapärases kontorikeskkonnas. Näiteks, sekretäri tool laguneb ootamatult ja ta vigastab kukkudes kaelalülisid. Töötaja komistab rullunud vaibal ja murrab jalaluu. Insener kukub objekti külastades objektil asuvasse auku ja vigastab jalga. Laboris puruneb katseklaas ohtliku kemikaaliga ja laboritöötajad saavad mürgituse.

Loe veel

Seotud lood:

Kutsehaigus ei ole tööl juhtunud õnnetus, vaid aastate jooksul töökeskkonna ohutegurite mõjul välja kujunenud ja töötervishoiu arsti poolt diagnoositud haigus. Kutsehaigused võivad oma olemuselt olla töökeskkonna keemilistest või füüsilistest ohuteguritest põhjustatud hingamisteede haigused, nakkushaigused, parasiithaigused või kasvajad. Näiteks, külmlaos töötaval töötajal tekib aastate jooksul saadud külmaga kokkupuute tulemusel liigestega seotud vaevused. Majade soojustamisega tegeleval töötajal tekib aastate jooksul kokkupuutest puistematerjaliga ülemiste hingamisteede haigus. Raamatupidajal tekib istuva töö ja sundasendi tõttu küünarliigese närvikahjustus.

Kui nende juhtumite puhul esitab töötaja tööandja vastu varalised nõuded, hüvitab tööandjale tekkinud kahju kindlustusandja. Kindlustusjuhtumi korral saab tööandja kindlustusseltsilt abi kahel viisil: hüvitatakse tekkinud kahju või tööandjale pakutakse õiguskaitset, näiteks kui õnnetus ei ole tegelikult juhtunud ettevõtte süül.

Kindlustatud isikuks on tööandja, mitte töötajad. Kaitse all on tööandja vastutus kõigi töötajate ees alates praktikantidest kuni juhatuse liikmeni, kaasa arvatud välisriikides lähetusel olevad töötajad. Seejuures ei märgita kindlustuslepingus töötajaid nimeliselt, kindlustusperioodi jooksul võivad töötajad vahetuda.

Tööandja vastutuskindlustusega ei kuulu hüvitamisele kahju, mis on töötajal tekkinud väljaspool töökohustusi ja tööaega. Näiteks kui liigeshaigus on tekkinud kodus aiamaal töötades või perega mägedes matkates, mitte töökeskkonna ohutegurist. Samuti ei kuulu hüvitamisele töötaja tahtlikult tekitatud kahju ning mittevaralise kahjuga seotud nõuded. Kui töötaja esitab taolisi nõudeid, ei ole tööandja kohustatud neid hüvitama ja kindlustus pakub vajadusel õiguskaitset.

Kõige enam kasutatakse õiguskaitset

Erinevad arusaamad ja vaidlused tööõnnetuste ning kutsehaiguste osas võivad tööandja ja töötaja vahel tekkida igas ettevõttes. Kohtutee oma õiguste kaitsmisel on aga kallis. Vastutuskindlustus kaitseb ettevõtet nii kahju kui ka nõude tõrjumiseks vajalike õiguskaitsekulude tasumise eest.

Kõige enam on PZU vastutuskindlustuse juhtumite seas õiguskaitset. Tegu on keeruka valdkonnaga, kus tuleb selgitada, kes vastutab ning millises ulatuses. Näiteks kutsehaigus võib tekkida pikema aja jooksul ja eri tööandjate juures. Nõude esitamisel on eelkõige vaja välja selgitada, kas konkreetses töökeskkonnas oli üldse võimalus taolise kutsehaiguse tekkeks.

Vastutuskindlustust vajavad kõik ettevõtted

Tööandja vastutuskindlustus on vajalik kõigile ettevõtjatele, kellel on töötajad. Kunagi ei tea, milline õnnetus võib tööl juhtuda ning kui suurel määral võib see mõjutada töötaja edasist elu, sissetulekut ning tema perekonna käekäiku. Risk, et tuleb teha suuri väljamakseid tööõnnetuse eest, lasub igal tööandjal. Ettevõtte ning oma töötajate nimel on mõttekas need riskid hajutada kindlustamisega.

Nii võib näiteks 10 töötajaga väikesel ehitusfirmal majandusraskuste tekkimiseks ja tegevuse lõpetamiseks piisata vaid ühe mehega juhtunud õnnetuse eest makstavatest hüvitistest, peretoetusest ja muudest kuludest. Samuti on juhtunud, et tööandja peab tööõnnetuse tagajärjel invaliidistunud töötajale ehitama liiklemiseks koju kaldtee või maksma kinni kannatanu pikaajalised sanatooriumikulud. Sellised hüvitised võivad kujuneda küllaltki suureks.

Iga tööõnnetus on erinev. On juhtumeid, kus tööandja tegi omalt poolt kõik töötajate ohutuse tagamiseks- korraldas väljaõppe ja andis kaitsevahendid - kuid ikkagi juhtus õnnetus. On ka juhtumeid, kus töötaja püüdis ohutusnõudeid üle kavaldada, muutes oma töö mugavamaks, kuid samas ebaturvalisemaks, ning jällegi ei hüüdnud õnnetus tulles.

Mõnisada eurot kindlustusmakset versus mitusada tuhat hüvituseks?

PZU praktika kohaselt on tööõnnetusi enim laomajanduses, alates tõstukiõnnetustest kuni kõrgelt kukkumiste ning raskete esemete alla jäämiseni. Samuti on õnnetusi tööstuses, kus inimesed võivad jääda mõne kehaosaga masinate või seadmete vahele. Kutsehaigusi tekib sageli ekstreemtingimustes töötades, näiteks külmlaos on liigesehaiguste oht.

Ükski ettevõte ei soovi olla tuntud suure tööõnnetuste arvuga. Tööohutus on valdkond, millega tuleb pidevalt vaeva näha nii töötajate koolitamise kui ka töökeskkonna turvalisemaks muutmise kaudu. Kahjuks on pahatihti nii, et ettevõtja ei näe kindlustuse sõlmimisest kasu enne, kui õnnetus on käes.

Tööinspektsiooni andmetel oli 2017. aastal registreeritud tööõnnetusi 5184 ning see arv on viimastel aastatel kasvanud. Väidetavalt ei kajastu aga Eesti ametlikus statistikas sugugi kõik reaalselt juhtunud tööõnnetused ja kutsehaigused. Kindlasti on oma osa selles, et ettevõtetel on sõlmimata vastutuskindlustuse leping. Kuid mõelgem ratsionaalselt: miks õnnetus maha vaikida ja töötajaid kaotada? Kas meie inimesed ja nende tervis pole seda väärt, et pakkuda neile kindlustunnet? Pigem maksta mõnisada eurot kindlustusmakset aastas kui hiljem mitusada tuhat eurot töötaja kutsehaiguse avastamisel.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare