Palgakulude kasv meenutab kriisieelset perioodi

 (10)
Valeria Kiisk
Redgate Capitali partner Valeria KiiskFoto: Arno Mikkor, Redgate Capital

Väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) osakaal Eesti majanduses on väga suur. Koguni 99,8 protsenti kõikidest Eesti ettevõtetest on väikesed ehk kuni viiekümne töötajaga ettevõtted. Euroopa Komisjoni ülevaade Euroopa VKE-dest toob välja, et meie ettevõtted on tublid - uute ettevõtete ellujäämise määr on Euroopa üks kõrgemaid, lisaks loovad neist rohkem kui pooled viie aasta jooksul vähemalt kaks uut töökohta alates ettevõtte asutamise hetkest.

Milliste väljakutsetega seisavad Eesti väikeettevõtted silmitsi? Euroopa Liidu ülesest uuringust selgub, et VKE-de peamiseks piirajaks on turu nõudlus ehk võimalused oma toodete ja teenuste müümiseks. Eestis läbiviidud uuringutest ilmnevad teistsugused probleemid - meie ettevõtete peamiseks riskiallikaks on tööjõud, õigemini selle vähene kättesaadavus, kallidus ja piiratud rakendatavus.

Esimese ja kõige olulisema väljakutsena paistab silma palgakulude märkimisväärne kasv viimastel aastatel. Situatsioon meenutab eelmisele kriisile eelnenud perioodi, kus palgakulude kasv ületas oluliselt tootlikkuse kasvu määra. Tõsi, õigete spetsialistide puudumisel on surve palgakuludele suur (5-8 protsenti aastas) ja ettevõtted tulevad sellega kaasa, kindlustamaks omale vajalikku ressurssi töö tegemiseks. Mis on tagajärg? Müügitulu ja kasumlikkuse kasv jääb tööjõukulude kasvule kõvasti alla.

Töökäte arvu kahanemine

Teiseks tasub pöörata tähelepanu sama probleemi teisele tahule ehk demograafilise olukorra muutusele - töökäte arv kahaneb ka edaspidi. Kui juba praegu käib võitlus töötajate nimel, siis demograafiline püramiid lööb kaardid veelgi segasemaks. Järgmise 10 aastaga kahaneb Eesti tööealise elanikkonna arv 7 protsendi võrra - kas selline stsenaarium võimaldab kindlustada piisavalt tööjõudu töötajatele meeldivate tingimuste ja suurema palganumbriga?

Kolmandaks väljakutseks on erasektori tagasihoidlikud investeeringud, mille hulka kuuluvad investeeringud tootlikkuse suurendamisesse, erilise niši leidmisesse ja protsesside automatiseerimisse. Siin peitub vastus küsimusele, kuidas saavad meie VKE-d säilitada oma konkurentsivõime pikas perspektiivis. Tänu üldisele kulukasvule ja palgakulude survele ei ole me enam ning ei saa ka kunagi olema odava allhanketöö riik. Saame eristuda vaid kvaliteetsete lahenduste ja teenustega ning tõhusa tootmisega.

Lühiajalised võitude asemel investeerige

Investeeringud põhivarasse on viimastel aastatel olnud langustrendis. Miks? Kas tõesti on mõistlikum lühiajaliste võitude nimel meelitada kõrge palgaga uusi töötajaid? Sarnaselt investeeringutele on langustrendis ka ettevõtete kogukasum. Sama trendi jätkumisel ei ole 5, 10 ja 20 aasta perspektiiv enam kaunis. Lahendus võib olla uus tehnoloogia, mis parandab ettevõtte siseseid protsesse ja võimaldab vähendada tööjõudu. Tootmise ja teenuste osaline või täielik automatiseerimine lubab vähendada nii inimeste arvu kui ka üleüldist palgakulu. Ja seda ennekõike lihttööde puhul - nutikad spetsialistid ei jää kindlasti tööst ilma.

Tahaksin näha meie ettevõtete ja eelkõige VKE-de, kes on Eesti majanduse mootor, julgemaid investeeringuid protsesside optimeerimisel ja automatiseerimisel. Nii on meie ettevõtete ellujäämismäär Euroopa üks kõrgemaid ka tulevikus ja majandus konkurentsivõimeline globaalsel skaalal.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare