Link kopeeritud!

Raha on, ideid ka – miks nad kokku ei saa?

 (6)

Valeria Kiisk
Redgate Capitali partner Valeria KiiskFoto: Arno Mikkor, Redgate Capital

Möödunud nädalal esinesin Euroopa Komisjoni poolt korraldatud väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete assamblees (SME Assembly), kus minult küsiti – mis on see üks asi, mida võiks parandada selleks, et Euroopa ettevõtetel oleks parem ligipääs rahastusele? Vastas tuli kiirelt – ettevõtjad peavad arendama oma finantskirjaoskust!

Mitte niivõrd raamatupidamise oskust ja mitte selleks, et olla võimeline arvutama projektide nüüdisväärtust. Ettevõtja finantskirjaoskuse olulisem osa on teadmised, millised võimalused on neile kättesaadavad ja oskused neid võimalusi ettevõtte kasvuks ära kasutada. Turul on häid ettevõtteid ja äriideid ning ka raha –eraisikutest investorid, fondid, laenuandjad, pangad ja nii edasi. Kas nad saavad alati kokku? Vastus jällegi lihtne – ei!

Paljud küsitlused näitavad, et Eesti ettevõtja kasutab investeeringute rahastamiseks kahte allikat: jaotamata kasumit ja/või pangalaenu. Võttes arvesse ärikeskkonna kiiret arengut ja finantseerimisvõimaluste paljusust, siis ei pea alati ootama piisava jaotamata kasumi tekkimist ettevõtte kontole, vaid kasvu saab kiirendada õigete instrumentide abil. Seda enam, et neid võimalusi on viimaste aastate jooksul juurde tulnud.

Tihtipeale on ettevõtjatele jagatav info väga kitsas, käsitledes konkreetset arenguetappi. Näiteks start-up’idele mõeldud koolitused on tihtipeale äriinglite ja riskikapitali fookusega. Samas niipea kui start-up’il tekib rahavoog, tulevad lauale ka uued võimalused. Samad lood on ka ettevõtluse alustamist toetavate asutustega, kus infot jagatakse eelkõige toetuste ja pangateenuste kohta. Jagades informatsiooni ainult äri alustamiseks võib ettevõtja end järgmises arenguetapis jälle ristteelt leida.

Loe veel

Seotud lood:

Lühidalt öeldes on rahaskeem järgmine. Ettevõtlusega alustades tuleb algne kapital oma taskust. Kui seda napib, siis kaasatakse raha nn. FFF allikast – friends, family, fools. Seejärel tulevad heade ideede ja eriti tehnoloogiaettevõtete puhul uued võimalused äriinglite näol. Lisaks on selles etapis äärmiselt oluline osaleda start-up’idele mõeldud üritustel ja koolitusprogrammides. Sealt saadavad kontaktid võivad aidata nii strateegiliselt kui rahaliselt. Sellele järgnevad riskikapitali fondid (venture capital), kes sarnaselt äriinglitele ja sõpradele soovivad saada osalust ettevõtja äris. Edu korral on igas raha kaasamise voorus ettevõtte väärtus kasvanud ja iga uus investor finantseerib varasemaid panustajaid välja.

Mis juhtub kui start-up’i rahavoog muutub positiivseks? Siis avaneb ettevõtja tööristakast selles täies hiilguses – mängu võivad tulla pangalaenud, otselaenud, sildlaenud, võlakirjad, aktsiate noteerimine alternatiivbörsil ja põhibörsil. Lisaks on viimaste aastate kiired muutused toonud uusi paindlikke võimalusi nt ühisrahastus, mida on edukalt teinud nii uued start-up’id kui suured toimivad ettevõtted.

Iga arenguetapp avab uusi uksi, millega kaasnevad oma võlud ja piirangud. Pangalaen on reeglina kõige odavam kapitaliliik, kuid selle saamise eelduseks on panga nõuetele vastavad finantssuhtarvud (nt ei tohi kogu laenukoormus olla suurem kui 3-4 kordne äritegevuse rahavoog) ja tugev tagatis. Ühisrahastuse investor on valmis võtma suuremaid riske ja huvitub pigem ettevõtte ambitsioonist ning siin ei pruugi Eesti ambitsioonist piisata. Börs (sh alternatiivbörs) eeldab ettevõtte valmisolekut olla läbipaistev ja regulaarselt avaldama informatsiooni. Erakapitali investoreid on eri tüüpe. Esimesed annavad ettevõttele raha uute arengute rahastamiseks, sest neid huvitab kiire väärtuse kasv ja selge võimalus investeeringust väljumiseks tavaliselt juba 5. aasta möödudes.

Teised omandavad osalust omanike käest ja võivad hoida investeeringut veidi pikemalt, kuid võtavad kontrolli ja võivad kasutada agressiivsemaid strateegiaid oma investeeringute haldamiseks.
Võimalusi on palju, kuid igas etapis peab olema mõõdukas. Ei tasu võtta sisse omakapitali kui seda pole vaja, sest see on kõige kõrgema tootluse ootusega kapitali allikas. Lisaks ei tasu üle pingutada võõrkapitali võtmisega, sest siis ei jätku rahavoost nende kohustuste täitmiseks.

Rahastamise võimaluste tööristakast on suur ja võimalusterohke. On oluline, et igal ettevõtjal oleks piisav teadlikkus võimaluste ja nende spetsiifika kohta. Puutume oma igapäevatöös kokku paljude ettevõtetega üle Baltikumi ja tunneme, et ettevõtetele kättesaadavatest võimalustest on vaja rääkida. Selleks olemegi loonud koostöös Ärilehega Ettevõtja rahatarkuse rubriigi, kuhu koondame kokku ekspertide ja Eesti arvamusliidrite lugusid ettevõtja finantsmaailma avardamiseks. Iga artikkel käsitleb mõnda konkreetset teemat, mis võib anda vastuse pikalt kummitanud küsimusele või avada uusi perspektiive. Head lugemist!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare