Toimiv kapitaliturg on sõel heade äriideede edasiaitamiseks. Paneme selle tööle!
Viimased 10 aastat on kaasa toonud palju muutusi ettevõtete finantseerimise maastikul. Uue nähtusena on tulnud ühisrahastus, suurt kasvu on näidanud hoiu-laenu ühistud ja käivitatud on börsi alternatiivturg First North. Eesti pensionifondide maht pea viiekordistus ja toimusid fondide suuremad ning julgemad investeeringud Eestisse. Loodud on mitu katusorganisatsiooni Eestis ja Euroopas, mille eesmärgiks on investeeringute ja finantsturgude toetamine (ESTVCA, FinanceEstonia, EstBAN, Capital Markets Union). Börsile on aktsiate või võlakirjadega tulnud PRFoods, Pro Kapital, LHV, Inbank, Eften Capital.
Aga sellest hoolimata - kui võrrelda Eesti ettevõtetele kättesaadava kapitali mahtu 2007. aastal ja 2017. aastal, siis ei ole see mitte kasvanud, vaid hoopis vähenenud. Summeerides kokku pankade poolt Eesti ettevõtetele väljastatud laenude mahu, börsi kapitalisatsiooni, pensioni- ja erakapitalifondide investeeringuid Eestisse, HLÜde poolt väljastatud laenude mahu ja ühisrahastuse - siis oli see maht 2017.aasta lõpus 13,8 miljardit - mis on 6% vähem, kui 10 aastat tagasi.
Kurb trend: pangafinantseerimise osakaal kasvab
On see hea või halb pilt? Kurb on see, et pangafinantseerimise osakaal on kasvanud ehk Eesti ettevõtja on oma investeerimisotsustes jätkuvalt sõltuvuses pangast ja uued tekkinud võimalused ei ole veel ettevõtjateni soovitud määral jõudnud. Samas on suurepärane, et fondide investeeringud on kasvanud ja tekkinud on infrastruktuur ehk uued rahastamise kanalid, mida on vaja ainult paremini tööle panna.
Kapitaliturgusid peetakse efektiivseks kui nad ulatuvad 50%-ni riigi SKP-st. Eesti näitaja on hetkel 11%. Võrdluseks, Euroopa keskmine on 155%, Aasia keskmine 143% ja USA näitajaks on 261%. Mida teha selleks, et jõuda paremasse positsiooni? Selleks peavad Eesti ettevõtted investeerima - ja kasutama julgelt erinevaid finantseerimisvõimalusi.
Viimaste aastate üheks oluliseks kapitaliallikaks on nii Eesti riigi kui ettevõtete jaoks olnud Euroopa Liidu toetused. Kokku andsid need toetused Eestile 5,8 miljardit eurot või keskmiselt 3,4% SKP-st igal aastal. Samas mahus on finantseerimine võimalik vaid aastani 2020, seejärel langevad toetused hinnanguliselt 40% võrra. Samal ajal kasvab Eesti investeerimisvajadus ning uued ambitsioonikad riigiprojektid (nt. Tallinn-Helsingi tunnel, maanteede remont, tervisekeskuste kaasajastamine), suured plaanid erasektoris (nt. puidurafineerimistehase ehitus) ja ülemaailmsed trendid, millega kaasas käia (nt. automatiseerumine, tehnoloogiline areng) - kõik nõuavad kapitali.
Kapitaliturg on heaks sõelaks
Meil on kõik eeldused täidetud, et panna kapitaliturg nende projektide toetamiseks tööle. Ja mis veelgi parem - need julged investeerimisprojektid ei vii ainult majandust edasi, vaid aitavad kaasa ka edasisele kapitaliturgude arengule. Rohkem emitente turul ja rohkem uute finantseerimiskanalite kasutajaid tekitab suuremat huvi kohalikes ja välismaistes investorites ning suurendab turul aktiivsust. Suurem aktiivsus turul ja suurem emitentide julgus võrdub suurem pakkumine.
Loomulikult ei tohiks tekkida olukorda, kus rahastust saab iga ettevõte või projekt. Toimiv kapitaliturg ongi heaks sõelaks heade asjade välja filtreerimiseks nt kui mõne ettevõtte kasvuambitsioon ei leia investorite poolt valideerimist, siis ei õnnestu selle ettevõtte aktsia esmapakkumine või kui loodetud tulemust ei saavutata, kahaneb firma väärtus. Selle tulemusena tekib läbipaistvus ning saame öelda, et meil on toimiv kapitaliturg.
