Rail Baltic. Korduma kippuvad küsimused kolm kuud hiljem

 (54)

Rail Baltic tutvustamine Pärnumaal
Rail Baltic tutvustamine PärnumaalFoto: Eiliki Pukk

Eesti Päevaleht pani mullu oktoobris kokku põhjaliku ülevaate Rail Balticu (RB) hetkeseisust ning arengutest. RB esimesed uuringuid said alguse juba 2002. aastal ning 2011 mais kinnitati otsus viia raudteetrass Talinnast läbi Pärnu Lätti. Teeme nüüd kiire ülevaate, mis seis on täna, märtsis aastal 2017.

1. Milline on RB projekti hetkeseis?


Maavanemad on Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringud vastu võtnud ja avalikud arutelud on lõppenud (viimasena Pärnumaal jaanuari lõpus).

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ja selle aluseks olevad loodusuuringud on valmis. Detailplaneeringuid on käimas kolm: Ülemiste ja Pärnu reisiterminalid ning Rae valla hooldusdepoo.

Suuremad läbirääkimised maaomanikega seisavad veel ees.
Koostamisel on raudtee ja sellega seotud rajatiste eelprojekt. Pärnu maakonna osas on see valmis, edasi liigutakse Raplamaale. Eelprojekti on vaja selleks, et saada selgeks 1) täpne maavajadus, mille järgi saab hakata maa hinda arvutama, 2) raudtee täpne asukoht varem paika pandud trassikoridori piires ja 3) tehnilised rajatised (sillad, viaduktid, müratõkked jne). Kuna tegu on eelprojektiga, siis võivad asukohad ja lahendused veel muutuda.

Pärast eelprojekti tuleb teha veel konkreetsem põhiprojekt ja seejärel juba detailsem tehniline projekt.

Seotud lood:

Peale selle käib ehitusmaterjalide uuring, trassi teostatavus- ja tasuvusanalüüs.

Trassi arheoloogilistes uuringutes käivitub kohe kolmas etapp. Ühtlasi on käivitamisel Muuga sadama terminali tehnilise ja ruumivajaduse uuring. Koos keskkonnaministeeriumiga on ette valmistamisel uuring, et leida võimalusi piirdeaedades katkestuste tegemiseks selliselt, et loomad pääseksid üle raudtee ja säiliks ka ohutus.

Loe veel

Esmased läbirääkimised maaomanikega on Pärnumaa lõunaosas juba alanud ning järjest liigutakse põhja poole.

2. Mis ja kes saavad hakata mööda RB-d sõitma?
Kauba- ja reisirongid. Kaubarongi maksimaalne kiirus on 120 km/h, reisirongil kuni 240 km/h. Reisirongid võivad olla nii kiired ekspressrongid kui ka sageli peatuvad linnalähirongid. Raudtee selleks muid piiranguid ei sea, lihtsalt rongid tuleb sedasi raudteele jaotada, et need omavahel ebasobival kiirusel kokku ei saaks.

3. Kas kaubarongidele jätkub kaupa, mida vedada?
Suur osa kaupadest on juba täna olemas ja liikvel, kuid need liiguvad paraku mööda maanteid ja merd. Maanteevedudest loodetakse RB-le kõige suuremat kaubamahu ülekolimist. Muidugi loob uus ühendus ka võimaluse tootmise suurenemiseks, sest kaupu toodetaksegi ju sellises mahus, mis on mõistlik olemasolevate ühendusteede kaudu turustamiseks.

Kui eeldame, et Eesti, Läti või Leedu majandus kasvab, siis kasvab ka tootmine ja kaubavahetus, mis omakorda loob nõudluse veoteenustele ja taristule. Rail Baltic ühendab Eesti, Läti ja Leedu üle-euroopalise raudteevõrgustikuga, seega kaupade vedu raudteed pidi ilma ümberlaadimiseta on võimalik kasvõi Vahemereni.

4. Kui palju kogu RB projekt maksma läheb? Eestile, EL-ile?

Praegu hinnatakse kogu projekti maksumuseks umbes viis miljardit eurot. Eesti osa on 1,3 miljardit. Euroopa Komisjoniga on läbi räägitud, et kui Balti riigid teevad projekti koos, annab EL selleks toetust. EL-ilt saame tuge umbes 80% ulatuses. See tähendab, et Eesti omaosaluse suurus on ca 250 miljonit eurot, mis projekti suurust ja olulisust arvestades pole sugugi palju.

5. Rahvaalgatus nõuab trassi muutmist ja raudtee viimist läbi Tartu. Kas see on võimalik ja üldse vajalik?
Meie praegused teadmised on pärit uuringust, mille põhjal saame öelda, et läbi Tartu minev variant oleks märksa kallim, sest pikem raudtee maksab rohkem nii ehitajale, hooldajale kui kasutajale. Peale selle tuleks teha lisauuringud, eelprojekt, maavajaduse kaardistus ja kõik muu, mis seni on tehtud Pärnu suuna kohta. Kõik see avaldab mõju projekti maksumusele. Kui soovida raudteed Valga kaudu Lätiga ühendada, oleks ju mõistlik, et seal oleksid vastas samasugused rööpad. Läti raudteetrass on aga kinnitatud just nii, et ots on Pärnu poole.

Lisaks tasub üle korrata, et Rail Balticu lisandumisega ei tõmmata vett peale Tartu kiirematele transpordiühendustele. Tartlased saavad kiirema (kuni 135 km/h) rongiühenduse Tallinnasse mitu aastat pärnakatest varem ning on igati mõistlik eeldada, et need kiirused kasvavad tulevikus veelgi.

Ükski teine variant ei oleks ei odavam ega mõistlikum.
Kui tahtagi muud marsruuti mööda samasugust raudteed ehitada, tuleb kõigil kolmel Balti riigil Euroopa toetusest suu puhtaks pühkida, sest taotlusi esitatakse koos. Seega ei oleks ükski teine variant ei odavam ega mõistlikum.

6. Räägitakse, et RB täpset summat ei teata ja see võib osutuda märgatavalt kallimaks. Millise veamääraga on Eesti arvestanud?
Selliste projektide puhul on veamäärast olulisem pidada silmas eri komponentide, näiteks ehitustööde ja -materjalide hinna või ka eeldatavate veomahtude muutumist ja täiendavate uuringute või erilahenduste väljatöötamise lisandumist. Kui midagi, näiteks betoon või tööjõud, muutub kallimaks, siis muutub kallimaks ka projekt ise. Samas on betoon ja tööjõud kõikidele ehitajatele ikka sama hinnaga, mitte ainult RB-le - seega konkureerivad teised projektid, mis ka betooni ja tööjõudu vajavad, samuti RB-ga. Praegu ei ole mingisugust põhjust eeldada, et RB maksumus muutuks.

7. On väidetud, et RB projekti koostanud Leedu firma tegi trassi sotsiaalmajandusliku mõju analüüsis suuri vigu. Vastab see tõele?
Suuri vigu, mis tulemust mõjutaks, ei olnud. Oli väiksemaid vigu, mis said parandatud, aga ka nende parandatud tulemuste järgi hinnates jäi trassieelistus kõigis vaadeldud kohtades samaks, sest vead olid niivõrd marginaalsed.

8. Endine majandusminister Juhan Parts tekitas väikese skandaali, kui nimetas Leedu valitsust RB pidurdamise pärast jobudeks. Kuidas koostöö leedulaste ja lätlastega sujub?
Koostöö on olnud lõppkokkuvõttes hea ja viljakas: kokkulepped on sündinud, aga mitte alati kergelt. Üldjoontes pole olnud suuri takistusi, mis projekti edukust ohustaksid. Pigem vaadatakse praegu Eesti suunas äraootavalt, kuna otsustasime kolme riigi valitsuse allkirjastatud leppe ratifitseerimise eel oodata ära E&Y uue tasuvusanalüüsi tulemused.

9. RB-d on kritiseeritud keskkonnamõju pärast: see lõikaks Eesti pooleks ning mõjutaks loomade ja kogu looduse tulevikku. Mida on uuringud selle kohta öelnud?
Mingit „Eesti poolitamist" ei tohi Rail Balticuga kaasneda, see on projekti vedajatele algusest peale selge. Et seda hiljem kartma on hakatud, on küllaltki imekspandav. Muidugi avaldab iga joonobjekt (nagu tee või raudtee, teatud tingimustel ka elektriliin või kraav) mõju nii pikki- kui ristisuunas liikumistele ja selliste mõjudega tuleb iga taolise objekti rajamisel arvestada. Raudteele planeeritakse koostöös ekspertide ja omavalitsustega arvukalt ülesõite ja alt läbipääse nii inimeste kui ka loomade jaoks. Loomade liikumisvõimalused säilivad rohekoridoride kaudu tänu rohe- ja maastikusildadele, võimalusel ka aedade katkestustele (vastav uuringu hange koos keskkonnaministeeriumiga ette valmistamisel), koos põhjaliku seireplaaniga raudtee tööle asumisel. On tehtud loodusuuringud, mis on olnud projekti keskkonnamõju hindamise sisend. Nii uuringud kui ka mõju hindamise on teinud oma ala parimad eksperdid.

10. RB trassile jääb palju eramaid. Mis seisus on läbirääkimised maaomanikega?
Trass läbib umbes 650 maatükki, mis kuuluvad eraomanikele või on munitsipaalomandis. 70 protsenti neist on metsa- ja põllumaad. Kaheksal juhul pole veel selge, kas me suudame leevendada raudtee või sellega seotud infrastruktuuri rajamisest tulenevaid kahjusid niimoodi, et kõik osapooled rahule jääksid. Sisuliselt tähendab see maatükkide koos seal asuvate hoonetega ära ostmist. Esmaseid läbirääkimisi maaomanikega alustas maa-amet 2016. aasta detsembris Pärnumaal, reaalsete tehinguteni jõutakse 2017. aastal. Maa omandamise kogumaksumus selgub siis, kui raha on üle kantud viimasele maaomanikule, kellelt maid omandati, iga maa-ala hindavad sõltumatud maahindajad eraldi.

11. Millised on edasised olulised tähtajad?
Maakonnaplaneeringud, millega saab trass paika ka juriidiliselt, kehtestatakse 2017. aasta I poolaastal. Eelprojekt kogu Eesti trassi kohta valmib 2018. aasta I kvartalis. Eelprojekti valmimise järgi saab hakata koostama ka tehnilist projekti. Uus ja eelmist täiendav tasuvusanalüüs valmib aprillis.

12. Millal RB-d ehitama hakatakse ja millal see valmis saab?
Ehitamist saab projekti praegust kulgemist arvestades põhitrassil alustada 2019. aastal. Ent esimesed RB-ga seotud tööd on juba alanud: lennujaama ja Ülemiste vaheline trammiliin on samuti projekti osa, see saab valmis tänavu teisel poolaastal. Ülemiste ja Pärnu reisiterminalide ehitamist on kavas alustada 2019. aastal.

Küsimustele vastasid majandusministeeriumi ametnikud ja Rail Balticu eksperdid, vastused vahendas ministeeriumi avalike suhete nõunik Mihkel Loide.

Rail Baltic, aegjoon Foto: Graafika: Toom Tragel
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare