Liikudes Virust Võruni või Saarest Narvani, on teedel näha mitmesuguseid objekte, mis on tähistatud juba tuttava Eesti lipu värvides purje ja Euroopa Liidu lipu logoga, näitamaks neil objektidel eurotoetuste kasutamist. Mainimata ei saa jätta ka eurotoetuste kaasabil tehtud olulisi ettevõtmisi, nagu täiendkursused, üritused jms, kust paljud meie seast on väljunud uute ja kasulike teadmistega, mis on aidanud edendada elu meie ümber.

Eelarveperioodiga 2014–2020 algas Eesti jaoks kolmas Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise periood. Kui sellele perioodile eelneval ajal saime kasutada 3,4 miljardit eurot toetusi, siis sel perioodil veidi rohkem – 3,5 miljardit eurot. Võrdluseks, Eesti riigieelarve maht on tänavu kokku ligikaudu kaheksa miljardit eurot.

Perioodil 2014–2020 on eurotoetuste kasutamise eesmärk kasvatada Eesti konkurentsivõimet, panustades innovatsiooni, teadusesse, haridusse, sotsiaalkaitsesse, ettevõtlusse ja ressursitõhususse. Euroraha kasutamisele eelneb väga põhjalik planeerimisprotsess, et tagada eurotoetuste sihipärane kasutamine, mis toetab riiklikes strateegiates ja plaanides seatud eesmärkide saavutamist.

Märkimata ei saa jätta sedagi, et riigi ja toetuse saajate omafinantseering erinevatesse projektidesse on kokku umbes 1,2 miljardit eurot.

Eurotoetused

Haridus, innovatsioon ja haldusvõimekus

Graafikul 1 on välja toodud võrdlus praeguse ja sellele eelnenud perioodiga, mis puudutab struktuurivahendite jaotust suuremate valdkondade kaupa. Sellelt võib välja lugeda, et haridus, innovatsioon ja haldusvõimekus on need valdkonnad, mis saavad sel perioodil suuremaid investeeringuid.

Keskkonnahoiu investeeringud aga vähenevad väga lihtsal põhjusel – lõpusirgel on mahukad investeeringud puhta joogivee toomiseks Eesti kodudesse. Juba on näha uute investeeringute esmaseid tulemusi, kui mõtleme näiteks haridus-, tööhõive- või haldusreformi peale, mis kõik on väga suured ettevõtmised ja muudavad Eestit väga olulisel määral.

Samas, need on ka ettevõtmised, mis võtavad palju ajalist ressurssi ja nõuavad paljude osapoolte koostööd. Näiteks planeeritakse haridusvaldkonnas toetada eurotoetuste abiga 14 000 nutikat üliõpilast ja luua igasse maakonda vähemalt üks riigigümnaasium.

Sotsiaalvaldkonnas on kavas toetada 100 000 inimese osalemist tööharjumusi edendavates programmides ja ettevõtlusvaldkonnas suurendada 20 töötajaga ettevõtete arvu 800 võrra. Aga need on kavandatavatest tegevustest ainult üksikud näited.

Eurotoetused

Euroraha puudutab igat valda

Praeguseks ei ole Eestis ühtegi omavalitsust, kellest oleksid eurotoetused mööda läinud. Pigem võivad omavalitsused anda ülevaate sellest, mil määral on euroraha aidanud nende eesmärke ellu viia.

Tasub väärtustada seda, kui paljudel elanikel on kraanis puhas vesi või võimalus liikuda korda tehtud auto-, kõnni- ja rattateedel, kasutada moodsat ühistransporti või täiendada end koolitustel, et tööturul paremini hakkama saada.

Kõige selle juures tuleb silmas pidada, et eurotoetuste tulemuslik kasutamine on eelkõige meie endi käes, et kujundada riik, kus on kõigil hea elada. Mõnedest Eesti elukeskkonda paremaks muutnud silmapaistvatest näidetest saab lugeda ka sellest erilehest. Muidugi on siia mahtunud ainult väga vähesed tööd ja tegemised. Eurotoetuste toel ellu viidud ja paljude inimeste elu muutnud ehitisi, uuendusi ja teenuseid on Eestis kümneid tuhandeid.

Kavandatavad eurotoetused
Perioodil 2014–2020 on Eestisse eurotoetusi tulemas kokku 3,5 miljardit eurot.


Olulisemate valdkondade toetused:


Ettevõtlusvaldkonda suunatakse 480 miljonit eurot.


Haridusvaldkonda suunatakse 657 miljonit eurot.


Keskkonnavaldkonda suunatakse 637 miljonit eurot.


Regionaalvaldkonda suunatakse 316 miljonit eurot.


Sotsiaalvaldkonda suunatakse 530 miljonit eurot.
Jaga
Kommentaarid