Eesti turistid pääsesid Egiptusest kojusaatmisest: peitsime end giidi eest nagu luurekamängus!
Kui kõik ausalt ära rääkida, siis sai meie seiklus alguse naljapäeval, 1.aprillil, mil Egiptuses Sharm el Sheikis selga päevitades saabus telefonile ootamatu sõnum Eestist. Sõnum teatas, et samal päeval kell 16.30 viib buss meid lennujaama ja hilisõhtul algab kojusõit! Seda pärast ühepäevast puhkusereisi!
Viibisime reisil sõpruskonnaga - nelja perega. Kaks neljaliikmelist perekonda olid teinud pere kohta 2000-eurose kulutuse oodatud päikesereisi nautimiseks. Sõnum oli meile kergelt öeldes šokk, sest see saabus ilma täiendavate kommentaarideta edasise osas. Olime kõik teinud enne sõitu reisitõrkekindlustused ning teadsime, et need ei rakendu poliitiliselt ärevate olukordade korral.
Seega pidime ise võtma vastu otsuse edasise reisi osas. Hakkasime end viima kurssi uudistega Eestist, vestlesime kohalike turismiesindajatega ja hindasime oma võimalusi. Üks oli selge - eelmisel õhtul Sharm el Sheiki keskuses Naama Bays viibides me reaalset ohtu elule ja tervisele ei märganud. Linnas jalutas turiste kogu maailmast ja kõik tundsid end hästi. Linnatänaval kohtasime ka tuttavaid eestlasi, kes pakatasid rõõmust ning rahulolust.
Nemad olid turvaliselt ja õnnelikult viibinud Egiptuses kaks nädalat ja pidid järgmisel päeval koju lendama.
Meie üksmeelne otsus oli jääda Egiptusesse. Peagi jõudis meieni info, et kõigi lennukis olnud eestlastega kontakti ei saadud ja seega leitakse uusi tagasisõidu võimalusi ka hiljem. Nende uute tagasisõiduvõimaluste kaudu lootsime ka meie pikendada oma reisi, kartmata, et jääme Egiptusesse - ja meie reis pikeneski.
Vene keelt kõnelev giid käis meid ärasõidupäeval hotelli territooriumil mitmeid kordi närviliselt otsimas. Meid otsiti rannast ja õhtusöögilauast. Keda aga ei leitud, need olime meie! Valetamine ei ole küll ilus, ent kehastusime sel päeval teise riigi kodanikeks. Kui meie käest küsiti, kas oleme Eestist, vastasime inglise keeles – ei, Lätist! Hajusime oskuslikult hotelli territooriumile ja varjusime nagu luurekamängus. Vabanduseks sellisele teole leidsime, et reisifirmade käitumine eestlastest turistide vastu ei olnud samuti kaugeltki mitte viisakas.
Teadmine, et lennuk on selleks päevaks lahkunud, jõudis meieni sama päeva hilisõhtul. Saime teate, et vähemalt kaks päeva ei juhtu midagi ja võime rahulikult oma puhkust jätkata. Mida me ka tegime. Hirmutavat ebaturvalist olukorda trotsides külastasime veel kahel korral Naama Bay keskust ja ka Hollywoody teemaparki. Jälgisime erilise tähelepanuga ümbritsevat keskkonda ja veendusime veel kord kuurordi ülimas turvalisuses.
Meie kaua plaanitud reis kestis kokku kuus päeva, seega kaotasime ostetud reisist ainult ühe päeva. Meil on siiralt kahju teistest eestlastest, kes olid sunnitud lahkuma juba teisel puhkusepäeval. Eriti kurb on asjaolu, et kompensatsioonist ei räägi keegi. Oleks olnud inimlik lubada juba Egiptusesse viidud inimestel lõpuni puhata ja mitte enam uusi reisijaid juurde tuua.
Egiptusesse reisivad pered, kes on säästnud selle nimel pere-eelarvest raha kuid – see, kuidas nendega käituti ja nende kallilt ostetud puhkuseaega millekski ei peetud, ei olnud normaalne. Normaalne oleks olnud jagada giidide kaudu turvalisuse nõuandeid: mitte reisida Kairosse ja teistesse suurematesse keskustesse, mitte minna välja turistidele mõeldud piirkonnast.
Oleme rahul oma otsusega, mille võtsime vastu koheselt pärast sõnumi saabumist. Alati ei saa ega pea eestlastlikult pead liiva alla peitma ja täitma mitte väga läbi mõeldud käske. Tagasilennul kohtasime veel mitmeid julgeid eestlasi, kes käitusid meiega sarnaselt. Lennujaamas oli üks tore vanem abielupaar, kes oli tulnud reisile koos laste ja lastelastega. Kui vanapaar kahekesi merereisilt hotelli tagasi jõudis, selgus, et nende ülejäänud pere oli vahepeal vägisi Eestisse lennutatud. Imetlesime vanapaari positiivsust ja entusiasmi.
Meie kogemus ei ole õpetuseks teistele, vaid tahtsime lihtsalt rääkida meie turvalise Egiptuse reisi lugu. Tundsime, et see on aus meiega ühel ajal lennanud kaasreisijate suhtes.
Oleme õnnelikult kodus, pärast pea nädalast imetoredat puhkust, aga seiklusrohked reisielamused saadavad meid siiani.
Autori isik on toimetusele teada.
