Keskmine palk kombib tuhande euro piiri
Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 8,5 protsenti ja brutotunnipalk 8,1 protsenti. Keskmise kuupalga aastakasv oli statistikaameti andmetel teises kvartalis veidi kiirem kui esimeses kvartalis.
Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 7,9 protsenti. Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis käesoleva aasta teises kvartalis 4,9 protsenti. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kaheksandat kvartalit järjest.
Palgastatistika uuringu alusel oli juuni lõpu seisuga töötajaid 0,6 protsenti vähem kui 2012. aasta samal ajal.
Keskmine brutokuupalk tõusis 2012. aasta teise kvartaliga võrreldes kõige enam mäetööstuse palgatöötajatel (20%) ja brutotunnipalk põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusala palgatöötajatel (19,8%).
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk langes eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes ainult kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusala palgatöötajatel - vastavalt 5,9 ning 6,1 protsenti.
Keskmine brutopalk oli aprillis 957 eurot, mais 954 eurot ja juunis 1014 eurot.
Käesoleva aasta teises kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1320 eurot ja tunnis 8,66 eurot. Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis tõusis vastavalt 8,4 ja 8,2 protsenti võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga.
Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus tõusis eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes kõige enam mäetööstuses (20,8%) ning tunnis põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (19,6%).
Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.
