Liisingu valimise ABC

Kõigepealt, liising puhul tuleks valida sissemakse suurus selline, mis on korrelatsioonis konkreetse automargi/mudeli hinnalangustrendidega peale poest välja sõitmist. Ühesõnaga, sissemakse suurus peaks olema piisav selleks, et kui millegipärast on vaja autot poole liisingu pealt müüa, ei oleks jääkväärtus suurem turuvääärtusest. Niimoodi maandad oma riske liisinguandja ees. Selles mõttes on mõtlemine, et mida vähem, seda parem ja 0 sissemaksega lepingud rumalus, kõik puhtalt omaenda riski suurendamise hinnaga. Samamoodi haakub see ka kaskokindlustusega. Kindlustusfirmad lähtuvad lepingu sõlmimisel sõiduki hetkel kehtivast turuväärtusest, millest lahutatakse lepingu kehtivusajal (harilikult aasta) jooksvalt turuhinna languskoefitsent. Täishävingu korral võib seega liiga kõrge jäägiga auto kindlustussumma olla väiksem, kui võlgnevus liisingfirma ees ja paraku tuleb see raha siis omast taskust leida.

Seoses uue liikluskindustuse seaduse jõustumisega on võimalik kolmandal isikul sõidukit kasutada eeldusel, et ta omab vara tehnilist passi ning teab kellele vara kuulub.

Asjal on ka teine külg - kes sooviks oma (kasutatud)autot läbi liisingu ostjale müüa??

Swedbank leping teeb müüjale tungiva ettepaneku anda oma auto kaheks nädalaks ostjale eriti soodsatel tingimustel kasutamiseks. Tuleneb see müüja kohustusest võimaldada panga kliendil registreerida sõiduk ARKis ostja nimele. Sisuliselt peale seda võib ostja autoga näiteks Valgevenesse sõita või ka lihtsalt süüdimatult Tallinna tänavatel rallida. Pank maksab raha heauskse müüja arvele 2 nädala pärast.

Trikk lepingus on selles, et panga kliendil on kahe nädala jooksul õigus liisingust taganeda. Kui selline asi peaks juhtuma, siis Swedpank loeb lepingu tühistatuks ning loovutab lahkel kõik nõuded oma kliendi vastu auto müüjale. Kujutage seda mõnu ette hageda mingit tegelinskit vigastatud veermiku või veel hullem varastatud/avariilise auto tõttu.

Kuhu peaks Eestis pöörduma kui liisinguandjaga ei saa väljaostu jääkväärtuse osas kokkuleppele v see lihtsalt on ühepoolne ja omakasupüüdlikult suurendatud summa?
Mul näiteks ei olnud kasutusrendilepingus jääkväärtuse graafikut sisse pandud. Liisingu pakkuja on ka selline nurgatagune firma. Ega ometi selleks ei pea kohtusse minema, et mõne tuhande euro osas saaks õiglus jalule seatud?

omg kui pikk ja igav jutt.

pooleks olete läinud või?

Selle artikli oleks saanud ühe reaga kirja panna:

"Ärge võtke liisingut. Kui võtate olete ise süüdi. Petta saate igal juhul. Pank muudab tingimusi ühepoolselt."

No jääkväärtus on ikka see summa, mis on alles peale seniste lepinguliste osamaksete lahutamist auto soetamishinnast, ega ole mitte kuidagi seotud konkreetse sõiduki turuhinnaga. Kui sa oled soetanud auto, mille jääkväärtus perioodi lõppedes ületab turuhinna, siis kapitalirendi puhul oled selles ikka väga ise süüdi, maksa viimane osamakse täies mahus või pikenda lepingut. Kasutusrendi puhul on rendileandjal auto tagasivõtmise kohustus, seega sina ei pea sellepärast muretsema. Kui asju on aetud mingi nurgataguse firmaga, siis palju õnne "õnnestunud" valiku puhul.