Sidefirmad kaela määritud vigaseid netipulki korda ei tee
Mida teha näiteks siis, kuid oled ise ostnud või on operaatorfirma ise telefoni teel meelitades määrinud kaela netipulga, mis ei tööta? Viid tagasi müügiesindusse ja see vahetatakse toimiva vastu? Võta näpust!
Mobiilifirmad leiutavad igasuguseid põhjendusi, miks klienti pidevalt edasi-tagasi jooksutada, tähtajalist lepingut lõpetada soovides tuleb aga tasuda kopsakas leppetrahv. Pealtnäha ülisoodsa hinnaga pakutav netipulk võib nii väga kulukaks minna, seetõttu tuleb seda soetades ostu-müügileping väga hoolikalt läbi lugeda, kijrutas ajaleht Pealinn.
«Ostsin umbes kuu aega tagasi ühest Elisa müügiesindusest 3G netipulga,» rääkis Haapsalus elav Andri Terzjan.
«Seni olid mu kogemused Elisa netipulkadega olnud head, mul oli ka varem olnud sarnane toode. Paigaldasin tarkvara ära, kõik toimis. Kuid juba järgmisel päeval netipulk enam tööle ei hakanud ning lisaks jooksutas seade käivitamisel mu arvuti kinni. Helistasin Elisa tehnilisse abisse. Sealt öeldi, et võimalik, et annab lühist, ning võeti parandusse. Samal päeval, kui netipulga parandusest tagasi tõin, töötas see hästi, kuid järgmisel päeval kiilutas jälle mu arvuti kinni.»
Andri tegi sellest, kuidas netipulk käitus, isegi video, ja läks seda klienditeenindusse näitama.
«Klienditeenindajad ütlesid, et kõik käib läbi hoolduse,» rääkis Andri. «Seal otsustatakse, kas tegemist on tehnilise praagiga ja netipulk ostetakse tagasi. Ei tea, kas nad hoolduses vaevusid mu seadet vaatamagi. Täna käisin jälle netipulka parandusse viimas. Sel on garantii ja nii võib netipulka lõputult hooldusesse viima jäädagi. Lõpuks küsisin, kas Elisa võiks teha sellele seadmele ekspertiisi. Selgus, et sellist võimalust Elisal Eestis polegi. Mul on Elisaga selle netipulga peale sõlmitud kaheaastane leping, olen kõik arved korralikult maksnud, aga lõpetada lepingut niisama lihtsalt ei saa. Nii maksangi surnud hobust edasi. Kui ma ise midagi oma arvutis valesti tegin, võiks keegi mulle vähemalt seletada, mida täpselt. Infotelefoni näitsik aga ütles mulle, et inimesena saab ta minu probleemist aru, aga firmal lihtsalt on selline poliitika Nüüd tegin täiesti uue lepingu ja soetasin rendimodemi koos vanemat sorti netipulgaga, mis toimib.»
Elisa kummalise käitumise käes kannatas ka Andri sugulane, Viimsis elav Karine Terzjan.
«Meie perele määris Elisa müügiesindaja telefonitsi netipulga Mint sõna otseses mõttes kaela,» rääkis Karine. «Kiitis selle omadusi ja pakkus tasuta proovimiseks. Kuu hiljem viisime siiski netipulga tagasi, sest meil on kodus nagunii püsiühendus ja me praktiliselt internetipulka ei kasutanudki. Läksin Elisa klienditeenindusse netipulka tagastama ja seal selgus, et pulk on küll korras, aga õnnetuseks oli mu vanem poeg karbi, millesse netipulk oli pakitud, liiga kärsitult avanud ja otsast katki käristanud. Nii keelduski klienditeenindaja meilt pulka vastu võtmast. Ütles, et lepingus oli kirjas, et ka see kartongist karp tuleb tagastada vigastamatult. Pakkusin, et maksan siis 50 eurot ja lõpetan lepingu. Selgus, et ka seda ei saa teha. Nüüd maksangi iga kuu Elisale viis eurot. Ja ma isegi ei tea, kui kaua veel. Kaks aastat? Saatsin kirja oma küsimusega, et kui kaua ma seda viieeurost kuumaksu maksan ja miks ma 50 eurot korraga ära maksta ei saa, ka Elisa klienditeenindusse, aga vastust ma ei saanud.»
Lõpuks suhtles Karine Elisaga telefoni teel. «Klienditeenindajate jutt oli ikka: no miks te ei soovi seda netipulka, seda on ju nii hea kasutada jne,» rääkis Karine. «Seejuures on põnev, et seade ei läinud esindusse viiduna tööle ka.»
«Kas meil oleks võimalik saada nende konkreetsete klientide nimed?» uuris Elisa Eesti suhtekorraldusjuht Marika Raiski, kui Pealinn ise Elisaga rääkis. «Siis saaksin kliendijuhtumid põhjalikult üle vaadata. Praegusel juhul ei tea, mis kliendiga on reaalselt toimunud, kas ja mida Elisa on teinud. Saaksin anda vaid väga üldise ühte või teist põhimõtet puudutava kommentaari.»
Muret tekitab mõnikord ka kaabellevi firmade suhtumine. Mõni aeg tagasi soovis tallinlane Priit lõpetada Starmaniga kaabeltelevisiooni ja interneti lepingu ning tagastas firmale modemi, digiboksi ja puldi. Muu hulgas teavitas ta teenindajat, et teleri ja digiboksi vaheline ühendusjuhe oli kasutades katki läinud. «Lootsin, et teenindaja lisab kaabli maksumuse – kolm eurot – viimasele arvele,» ütles Priit.
Arvel aga juhtme maksumust polnud ja mingit meeldetuletust võlgnevuse kohta ka ei tulnud. Priit arvas juba, et firma on ehk helde ja nii väikest summat sisse ei nõuagi, ning unustas kogu asja.
«Paari kuu pärast aga tuli Starmanist ootamatu arve, millel ettevõte nõudis mult 50 eurot lepingu rikkumise eest,» rääkis mees. «Keegi ei öelnud mulle, et pean juhtme eraldi kinni maksma, ja hiljem oli kolmest eurost saanud peaaegu enam kui kümme korda suurem summa. Ehk olen ka ise süüdi, kuid tundub, et Starman venitas meelega, et minult suuremat summat kätte saada.»
«Palun edastage meile kliendi nimi,» palus Starmani kommunikatsioonijuht Kristi Reiland, kui Pealinn temalt päris, mida kunde siis konkreetsel juhul valesti tegi ja et kas klient oleks ise pidanud huvi tundma, kui kolmeeurost arvet ei saabunud. Küsimusele, millistel juhtudel määratakse kliendile trahv lepingu rikkumise eest, jäigi vastus saamata.
EMT esindustesse on ettevõtte komunikatsioonijuhi Kristina Samra sõnul pöördunud vaid mõned üksikud inimesed, kellel on olnud probleem netipulgaga.
«Netipulkade hooldusesse toomise peamiseid põhjused ei ole enamasti rikked, vaid selle oskamatu kasutamine,» ütles Samra. «Näiteks aeg-ajalt võidakse ära unustada, et tegemist on samuti mobiilside seadmega, millesse käib SIM-kaart, ja turvalisuse huvides tuleb enne teenuste kasutamist seadmesse sisestada SIM-kaardi PIN-kood. Aeg-ajalt sisestatakse SIM-kaardi pesasse vales suuruses SIM-kaart või isegi mälukaart, hiljem on keeruline seda kätte saada.»
