Ettepanek on meie arvates esitatud rahandusministeeriumi poolt demagoogiliste põhjendustega, ilma sisulist arutelu ettevõtjatega tegemata. Lisaks on käibemaksuseaduse muudatuste esitamise stiil viinud enamiku ettevõtjate soovi riigiga koostööd teha miinimumile.

Meie hinnangul on selle seaduse jõuga jõustamise tulemusel üsna tõepärane ettevõtjate ühekordne ühisboikott rahandusministeeriumile, tuletamaks meelde, kes maksab 90% riigi maksutuludest. Meie küsimus Jürgen Ligi juhitud rahandusministeeriumile on aga täna pigem vastupidine. Nimelt, kui riigieelarves on 24 miljonit eurot puudu, siis miks rahandusministeerium ei tegele ebaefektiivsuse vähendamisega riigis endas ?

Kui ebaefektiivne on riigi rahanduse korraldus, annab näiteks teada 2007/2008 aastal PWC poolt Rahandusministeeriumi enda tellimusel tehtud uuring (peaks olema leitav Rahandusministeeriumi kodulehel). Uuring näitas, et riigi palgal oli sel ajal üle 2000 raamatupidaja. Uuring konstateeris, et sama suure andmetöötlusmahuga eraettevõttes teeb sama töö ära 200 raamatupidajat, ehk kümme korda vähem.

Tolle uuringu ilmumise järel pakkus rahvusvaheline ettevõtjate konsortsium rahandusministeeriumile, et saab osutada riigile raamatupidamisteenust oluliselt madalamate kulude eest, kui on riigi enda kulud sellele tegevusele. Konsortsium oli valmis kõik investeeringud ise tegema ning kõik muudatused läbi viima kahe aastaga. Riigipoolne võimalik kulude vähendamine oli mitmekordne. Valdkonnas pädevate firmade poolt tehtud ettepanekust rahandusministeerium Jürgen Ligi juhtimisel keeldus ja soovis ise riigi raamatupidamist edasi juhtida ja korraldada.

Tänaseks on sellest ajast möödunud 5 aastat, ning riigi juhtimisel ja korraldamisel ei ole riigi raamatupidajate arv kahjuks jõudnud 200 raamatupidajani. Otse öeldes on rahandusministeerium teadlikult lasknud riigil raisata rahumeeli kümneid miljoneid eurosid maksumaksjalt kogutud vahendeid. Sarnaseid raha mõttetu kulutamise kohti - nimetame kasvõi tegemata haldusreformi - on riigis kümneid.

Meie ettepanek oleks, et rahandusministeerium pööraks samapalju tähelepanu teenuste efektiivsuse tõstmisele riigis, kui palju pööratakse tähelepanu maksukoormuse tõstmise võimaluste ning riigi kohustuste ettevõtjate kaela veeretamise võimaluste otsimisele. Maksuametis 245 töökoha vähendamine on samm õiges suunas, kuid miks seda ei ole tehtud juba aastaid tagasi ja kõikides valdkondades?