Kas Eesti on robotite pealetungiks valmis?

 (45)

Inimrobot surub inimese kätt
Inimrobot surub inimese kättFoto: Urmas Oja

Lihttööde tegemise automatiseerimine ja tööliste asendumine robotitega on vaikselt jõudmas tehastest teenindussektorisse. Kui viis aastat tagsi Londoni Heathrow lennujaama uue terminali avamist varjutasid massiivsed probleemid pagasitöötlemisautomaatikaga, Eesti digiretsepti infosüsteemi käivitamist saatis kriitikalaine, siis täna ollakse igapäevaselt harjunud check-in’i tegema kioskites ilma saaliteenindaja abita ning ka paberlipikutel retseptide polikliinikus järgi käimist ei kujuta enamik ette.

Henry Fordi ajastu sarnane hüpe automatiseerimises ja inimeste asendamises robotitega hakkab igapäevaelu mõjutama üha rohkem. Automaatseid parkimismaju on suurlinnadesse ehitatud juba üle kahe aastakümne, ainuüksi asustustihedas Tokyos on selliseid aega ja ruumi säästvaid automaatparklaid üle 1.4 miljoni parkimiskohaga. Volvo andis kuu aega tagasi teada, et mõiste 'mobiilne parkimine' saab ka meie jaoks järgmisest aastast uue tähenduse, kui lihtsa mobiilirakenduse nupulevajutusega pargib auto ennast ise sobivasse parklakohta.

Populaarse raamatu "Race Against the Machine" autorid, MIT ülikooli teadlased Erik Brynjolfsson ja Andrew McAfee arvavad, et üha rohkem tekib töökohti, mille saavad robotid, mitte inimesed, ning seda eelkõige lihtsate teenuste ja liinitöö osas. Ameeriklased ise otsivad oma kõrge töötusemäära põhjustajaks juba 'süüdlast' robotite seast. Jaapanis ja Hiinas edkualt katsetatud mehhanismid asendamaks kiirsöögikohtade toidu ettevalmistajad masinatega hakkavad ka läänes muutuma meinstriim-alternatiiviks üha kallinevale tööjõule.

Loe veel

Brynjolfsson on robootika pealetungi võtnud hästi kokku mõttega, et tehnoloogia loob alati uusi töökohti ning alati ka kaotab töökohti. See protsess on tempot tõstmas, lihttöökohtade kaotamine toimub seejuures kiiremini kui ühiskond uute, teistsuguste ametite vajadust jõuab katta. Eestit ees ootavale pea 100 000 inimese võrra väiksemale tööealisele elanikkonnale oleks sellest mõtlemis- ja tegutsemisainet küll.  Maksukeskkond on robotite tulekuks justkui ette valmistatud.

Uusi töökohti on luua kallis - teadmismahukaid töökohti suudavad tekitada kas juba turul aastaid tegutsenud ning kanda kinnitanud ettevõtted või siis lääne suurfirmade finantseeritavad kohalikud harud, töötaja palkamise kogukulust läheb ligi 70% riigile maksudeks.  Masinate soetamise puhul aga maksab riik läbi erinevate meetmete nende kuludest lausa kuni 40% ettevõtjale kinni.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare