Advokaat: hämaralt reguleeritud "igamehe kohtutega" on varsti lõpp

 (15)

Advokaat: hämaralt reguleeritud "igamehe kohtutega" on varsti lõpp
Foto: Ilmar Saabas

Peagi lõpeb „igamehe“ võimalus moodustada kõlava nimega vahekohus ja kohtutäituri abiga selle otsus riigi sunnijõul täita.

Valitsus on asunud sel eesmärgil tegutsema ja värskelt koostanud selleks tegevuskava ning vastav seadus peaks jõustuma 2017. aasta alguses.

Täna on seaduse järgi alaliste vahekohtute otsused kohtutäituri juures sundtäidetavad samamoodi nagu tavaliste kohtute otsused. Riiklik kohus neid otsuseid enne sundtäitmist ei kontrolli ja kohtutäituril puudub õigus hinnata, kas vahekohtu otsus on kooskõlas seadusega või kas võlgnik üldse teab sellisest otsusest.

Alalise vahekohtu definitsiooni ja asutamise reegleid ei ole seaduses kehtestatud. Nõudeid alalise vahekohtu reglemendile ei ole samuti kehtestatud. Seal tegutsevate kohtunike sõltumatus ja erapooletus ei ole tagatud.

Vahekohtu otsuse peale saab piiratud juhtudel kaevata ringkonnakohtule, aga viimase võimalused on piiratud – seadus ei luba vahekohtu otsust sisuliselt ümber hinnata ja menetlusreeglitest kinnipidamist ei saa kontrollida, sest asja toimiku esitamist ringkonnakohtule seadus ei nõua. Ka ei pea vahekohus toimikut säilitama.

Probleem

Sisuliselt võivad kaks sõpra – ehitaja ja taksojuht (ja mõlemad on väärikad ametid) – registreerida MTÜ ja panna selle nimeks näiteks Alaline ja Õiglane Vahekohus ning hakata õigust mõistma. Nende tehtud kohtuotsused peab täitur võtma täitmisele samamoodi nagu riigikohtu otsuse.

Loe veel

Seotud lood:

Ka võivad kiirlaenufirma omanikud asutada nime poolest alaliselt tegutseva vahekohtu ja anda sellele lahendada kõik oma nõuded laenusaajate vastu. Vahekohtu reglemendi saab seejuures teha selliseks, et selle järgi piisab asja lahendamiseks ilma kostja osavõtuta, kui kostjale on hagi kohta saadetud teade e-mailiga.

Päriselus nii paraku ka tehakse ja võlgnik saab tema kohta tehtud vahekohtu otsusest teada alles kohtutäiturilt, kui poes toidu eest tasudes ilmneb, et pangakonto on arestitud.

Abinõud

Valitsus on pakkunud arvamuse avaldamiseks välja kaks erineva lähtealusega muudatuste paketti – üks lähtub ideest kehtestada alaliselt tegutseva vahekohtu asutamisele seadusega piirangud ja teine lähtub ideest teha sellise vahekohtu otsuse täitmine sõltuvaks riikliku kohtu kontrollist.

Esimene muudatustepakett näeb ette, et alaliselt tegutseva vahekohtu saab asutada ainult seaduse alusel ja ainult sellise MTÜ poolt, kes on üleriigiliseks ettevõtjate ühenduseks ja kellel on vähemalt 50 liiget (näiteks kaubandus-tööstuskojad (EKTK jt), ettevõtjate ühendused ja liidud (Eesti Tööandjate Keskliit, EVEA, Eesti Toiduainetetööstuse Liit jt) ning et Justiitsministeeriumile antakse õigus hinnata nende nõuete täitmist ja pidada vastavat nimekirja.

Teine muudatustepakett näeb ette, et alaliste vahekohtute asutamisele piiranguid ei kehtestata, aga vahekohtu menetluses tehtud otsustele luuakse riikliku kohtu poolt tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise kord, asja materjalide säilitamise kohustus, piirang, et enne vaidluse tekkimist sõlmitud vahekohtukokkulepped ei ole tarbijale siduvad jne.

Tänaseks (04.11.2015) on arvamust avaldanud vaid Riigikohus (kuigi tähtaeg oli 30.10.2015), kes toetab kohustusliku nimekirja kehtestamist ehk siis esimest varianti. Valitsus plaanib valiku teha ja eelnõu kooskõlastamisele saata 2015.a lõpuks ning muudatused (siis ühed või teised) peaks jõustuma 2017.a alguses.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare