Link kopeeritud!

Advokaat soovitab: seitse tasuta soovitust, kuidas oma ärisaladust paremini kaitsta

 (5)

Kuidas kaitsta ärisaladust?
Kuidas kaitsta ärisaladust?Foto: Scanpix, PantherMedia / Brock Jones

Väidan, et ärisaladus ei ole seaduse järgi hästi kaitstud ja kui see on korra juba avaldatud, siis sisuliselt jääb üle ainult võimalus tegeleda tagajärgedega. Küll aga saab hea lepinguga oma võimalusi oluliselt paremaks teha. Toon välja mõned probleemid ja annan soovitusi, kuidas ennast rikkumise eest kaitsta.

Väärtus on infos
„Inimene teeb tööd“ tähendas 50 aastat tagasi seda, et ta tegi midagi oma kätega valmis. Siis oli väärtus „kuldsetes kätes“. Täna tähendab „inimene teeb tööd“ valdavalt seda, et ta istub oma tagumiku peal ja kirjutab midagi arvutisse. Väärtus on infol (müügistrateegiad, kulu- ja hinnaarvestused, kliendibaas jne), mis muutub selle tähtsuse tõttu ärisaladuseks ja annab firmale konkurentsieelise. Selle avaldamine võib muuta eduka firma hetkega väärtusetuks.

Probleemid ja soovitused
Lepingu täitmise nõue ei ole päriselus efektiivne
Kui tavaliselt tuleks esimesena nõuda teiselt poolelt kohustuse täitmist – milleks võib olla ka nõue lõpetada rikkumine – ja alles siis kahju hüvitamist või nt leppetrahvi, siis ärisaladuse „varguste“ puhul jääb sisuliselt üle ainult võimalus tegeleda tagajärgedega.

Kohtupraktikas esineb hagides selliseid nõudeid, nagu näiteks: kohustada kostjat lõpetama kahju tekitamine kõlvatu konkurentsi osutamise teel hagejale, kohustades kostjat selleks lõpetama hageja ärisaladuste kasutamine; või näiteks nõue kohustada kostjat mitte kasutama ning avaldama kolmandatele isikutele hageja ärisaladusi. Kõik sellised teatud viisil käitumiseks kohustavad nõuded ei ole täitemenetluses edukalt täidetavad. Kuidas saab kohtutäitur kontrollida, et teine pool enam hageja ärisaladust ei kasuta või ei levita?

Loe veel

Seotud lood:

Defineeri ärisaladus
Lepingus tuleb võimalikult täpselt lahti kirjutada, mida peetakse ärisaladuseks. Sellest ei piisa, kui öelda näiteks, et ärisaladuseks loetakse „kliendiandmeid“ ja et „nende avaldamine on keelatud“. Siis võib juhtuda, nagu on kirjeldatud ühes riigikohtu lahendis, et „maakohtu otsusest ei selgu, milliseid hageja ärisaladuseks peetavaid andmeid ja kellele on hr X avaldanud ning mida kohus käesoleva juhtumi kontekstis kliendiandmete avaldamiseks üldse peab“.

Kui aga loetlemise ja defineerimisega üle pingutada ja lugeda ärisaladuseks hästi laialt kõikvõimalik info, siis on oht, et kohus ütleb, et juhatuse liikmel (või koostööpartneril) on takistatud vaba ettevõtlus ja kokkulepe ei kehti. Selliseid näiteid on kohtupraktikast mitmeid. Näiteks on riigikohus selgitanud, et piirangud ei tohi kaasa tuua olukorda, mil ärisaladuse hoidmise kohustus ei võimalda juhatuse liikmel pärast ametiaja lõppemist üldse samal tegevusalal tegutseda.

Märgista dokumendid ärisaladusena
Tähista tundlikku infot sisaldavad dokumendid märkega, et need sisaldavad ärisaladust. Kas pitsat paberil, märkus faili nimes, failiatribuutides (File Properties) või dokumendi päises vms. Nagu politseifilmides – „CLASSIFIED!“.

Kehtesta sisemised protsessid ja juurdepääsupiirangud
Hoia tundliku infoga dokumente spetsiaalselt selleks loodud kohas arvutisüsteemis, määra sellele juurdepääsupiirangud ja krüpteeri dokumendid.

Abi võib olla nn tõendamiskokkulepetest
Juba lepingusse (tööleping, juhatuse liikme leping, aktsiate müügileping jne) võiks kirjutada, millega näiteks rikkumine või kahju suurus loetakse vaidluse korral tõendatuks. Selliste kokkulepete sõlmimine on lubatud. Jah, üldreegel on see, et ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, aga sellele järgneb seaduse tekstis täiendus „kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti“.

Samuti annab seadus õiguse, et „pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti“. Kirjutagi lepingusse kokkulepe, et näiteks ärisaladuse avaldamine loetakse tõendatuks, kui on ilmnenud, et „/…/“. Või näiteks et rikkumisega tekitatud kahjuks loetakse selle ja selle majandusliku näitaja vahe vms.

Samuti saad kokku leppida pööratud tõendamiskoormuses ehk selles, et kui minigi info on ilmsiks tulnud, siis eeldatakse, et selle avaldas lepingupartner ja tema peab tõendama vastupidist.

Leppetrahv
Kirjuta lepingusse rikkumise puhuks leppetrahv ja lepi kokku, et pooled peavad seda summat mõistlikuks ja loobuvad selle vaidlustamise õigusest. Vastasel juhul saab alati paluda kohtul leppetrahvi vähendamist ja siis kohus võrdleb ikkagi tekkinud kahju ja leppetrahvi summat (ja muid asjaolusid), aga vähemasti on vastaspoolel raskem.

Kasuta nn Ärisaladuse direktiivi
Abiks kokkulepete ja vastutuse sõnastamisel võiks olla 2018.a 9. juunil jõustuv nn Ärisaladuse direktiiv (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2016/943*), mis defineerib ärisaladust senisest laiemalt, teeb nõuete maksmapanemise lihtsamaks ja annab teatud juhtudeks ettevõtjale soodsa pööratud tõendamiskoormuse. Käsitlen direktiivi oma järgmises blogikandes.

* Ametliku nimega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/943, 8. juuni 2016, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset, kättesaadav siin.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare