Link kopeeritud!

Äriühingu nõukogu koosolek ja otsuste vormistamine muutub paindlikumaks



Äriühingu nõukogu koosolek ja otsuste vormistamine muutub paindlikumaks
Scanpix/PantherMedia

Käesoleva aasta 1. juulil jõustuv äriseadustiku redaktsioon mõjutab kõiki äri- ja ühinguõigusega kokkupuutuvaid isikuid.

Kui suures plaanis on muudatustega keskendutud ennekõike start-up’idele ehk nn idufirmadele omaste probleemide lahendamisele (tegevuse kujundamiseks, osanikevaheliste suhete ja investoritevaheliste suhete reguleerimiseks suuremate võimaluste andmine), siis kitsamalt sisaldab uus redaktsioon ka muudatusi, mis puudutavad kõiki ettevõtjaid. Siinkohal keskendun ühele neist muudatustest – nõukogu koosoleku pidamise ja otsuste vastuvõtmise nõuete leevendamine.

Osalemine nõukogu koosolekul

Nõukogu töö korraldust reguleerivad äriseadustiku sätted on praegu kohati sedavõrd ranged, et need pärsivad ühingu efektiivset juhtimist. Eriti tuntav on see ühingute puhul, kus nõukogu liikmed on välismaalased, kes Eestis ei ela, kuna praeguse korra kohaselt peavad nõukogu liikmed osalema koosolekutel füüsiliselt ja esitama oma seisukohad kirjalikus vormis.

Aktsiaseltsidel, kus nõukogu on kohustuslik, ja osaühingutel, kes on nõukogu otsustanud luua vabatahtlikult, tekib 1. juulist aga võimalus nõukogu koosolekut pidada viisil, kus nõukogu liikmete füüsiline kohaolu koosolekul ei ole vajalik. Selle asemel võivad nõukogu liikmed koosolekul osaleda ja oma õigusi teostada elektrooniliste vahendite abil, mis võimaldavad nõukogu liikmel eemal viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada (nt Skype’i vahendusel, telefoni- või videokonverentsi teel).

Loe veel

Otsused ilma koosolekut pidamata

Nõukogu otsuste vastuvõtmine ilma koosolekut kokku kutsumata on praeguse sõnastuse kohaselt lubatud, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti ja sellega on nõus kõik nõukogu liikmed. See on praktikas tekitanud aga olukorra, kus nõukogu peab igakordselt otsustama esmalt selle, et otsus võetakse vastu ilma koosolekut kokku kutsumata ja alles seejärel võetakse vastu sisuline otsus.
Muudatuste kohaselt võib nõukogu aga oma töökorralduses ette näha otsuste vastuvõtmise koosolekut kokku kutsumata, mis välistab vajaduse otsustada esmalt otsuse vastuvõtmise viis.

Töökorralduse võib nõukogu kehtestada ise, aga seda võivad teha ka aktsionärid/osanikud. Otsuse vastuvõtmisel koosolekut kokku kutsumata peavad praeguse korra kohaselt nõukogu liikmed esitama oma seisukohad kirjalikult, st kas omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatuna. Sellega kaasnevad probleemid jällegi nõukogu liikmetele, kes Eestis ei ela ja ka digitaalse allkirja andmise võimalust ei oma. Probleemi lahendamiseks näeb juulis jõustuv seadus ette, et ühing võib ise otsustada vormiküsimuse kas põhikirjas või nõukogu töökorralduses. Näiteks võib otsustada, et seisukohad võib esitada ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-posti teel). 

Kokkuvõtteks

Suvel jõustuvad äriseadustiku muudatused muudavad nõukogu koosoleku pidamist ja otsuste vastuvõtmist reguleerivad sätted paindlikumaks, mis omakorda annab võimaluse korraldada äriühingu tegevust efektiivsemalt.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare