Hankes hakatakse õige hõlma ehk maksuvõlgadest riigihangetes
Sama tuleb teha pakkujaga, kel tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress hankemenetluse algamise päeva seisuga või maksuvõla tasumine on ajatatud pikemaks perioodiks kui kuus kuud arvates hankemenetluse algamise päevast, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumise ajatamine on täies ulatuses tagatud. „Piisab“, kui maksuvõla ja sellelt kogunenud intresside summa on vähemalt 100 eurot.
Maksuvõla teket tuleks vältida terve hankemenetluse jooksul
Mida maksuvõlgade puudumise reegel hankemenetluses pakkumuse esitanud äriühingule tähendab? Lihtsustatult öeldes peaks pakkuja vältima igasugu maksuvõla teket alates hanketeate avaldamise kuupäevast kuni hankelepingu sõlmimiseni. Hankijal on nimelt kohustus kontrollida maksuvõla puudumist nii pärast pakkumuste avamist kui ka pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsust. Kui selgub, et kontrollimise ajahetke seisuga oli pakkujal kas hanketeate avaldamise kuupäeval ja/või mõnel teisel hankija määratud kuupäeval enne hankelepingu sõlmimist maksuvõlg, kõrvaldatakse ta ilma pikema jutu ja kaalumiseta hankemenetlusest ning vähemalt selle hankemenetluse raames temaga enam lepingut sõlmida ei saa. Iseenesest lihtne reegel, aga alljärgnevalt saatanast detailides.
Orientiire maksuvõlgade ja hankemenetlusega seoses
Esiteks, ehkki kohtupraktikas on nenditud, et maksuvõla „kadumine“ maksudeklaratsioonide andmete muutmise läbi on ka hankemenetluse mõttes aktspeteeritud (1), toimib see põhimõte ka vastupidi. Ehk – kui hankija kontrollib näiteks maksuvõla puudumist hanketeate avaldamise seisuga ning selgub, et pakkujal oli sel kuupäeval maksuvõlg, ei pea hankija enam teostama järelkontrolle – pakkuja kõrvaldatakse hankemenetlusest õiguspäraselt, olenemata sellest, kas hiljem deklaratsioonide parandamise tulemusena maksuvõlg kadus või ei (2). Deklaratsioonid tuleks seega võimalusel parandada enne pakkumuse avamist.
Teiseks, riigihangete seadus ei piira iseenesest hankemenetluse kestvust ning hankija võib vajadusel (või ka selle puudumisel) hankemenetluses otsuste tegemisega pikalt venitada. Seega tuleb valmis olla, et periood, mil mistahes põhjusel maksuvõla teket vältida, võib venida vägagi pikaks. Praktikas oleme kokku puutunud isegi juhtumitega, kus hankija ei tee hankemenetluses pakkujate kvalifitseerimise ja/või pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuseid 3-4 kuu vältel pärast pakkumuste esitamist.
Kolmandaks, maksuvõlg võib tekkida täiesti formaalsetel põhjustel „tagantjärele“. Järelikult ei pruugi maksuvõlal ettevõtja aususe ja usaldusväärsusega mingit pistmist olla. Hankijal puudub aga kehtiva regulatsiooni järgi igasugune kaalutlusõigus – maksuvõlg tähendab hankemenetlusest kõrvaldamist ka siis, kui tuntud ning usaldusväärne pakkuja teeb pakkumuse, mis on teistest (oluliselt) soodsam. Ka siis, kui pakkuja kiirelt maksuvõla tasub ja olenemata sellest, kas pakkuja on suur tööandja, heategevuses aktiivne vms.
Neljandaks, hankija kontrollib, kas pakkujal on maksuvõlg. Ehk – ühispakkumuse esitamisel suureneb oluliselt tõenäosus, et hankemenetluse vältel selgub, et ühel või mitmel ühispakkujal on mistahes põhjusel maksuvõlg tekkinud. Kõrvaldada saab küll vaid maksuvõlaga ühispakkuja, ent küsimus on, kas teine(sed) pakkuja(d) eraldivõetuna näiteks kvalifitseerimistingimused täidaks. Järelikult, kui võimalik, tasuks kvalifitseerimistingimustele vastamiseks kasutada nö allhankijate abi ehk tugineda teise isiku näitajatele teda pakkujana kaasamata. Arvestama peab siiski, et kuna allhankija endaga hankelepingut ei sõlmita, tuleb allhankija kasutamise võimalikkust hankelepingu täitmisel hankijale ka tõendada.
Liiga mustvalge regulatsioon?
Iseenesest on õigustatud põhimõte, mille kohaselt maksuvõlglane maksumaksja rahalt teenuseid osutades või kaupu müües tulu teenida ei saa. Tihtipeale takerdub aga ka aus pakkuja läbinisti formaalsetel põhjustel maksuvõla puudumise nõude taha. Sugugi harvad pole juhud, kus hankija peab riigihankemenetluse bürokraatiast tingituna sõlmima hankelepingu oluliselt kallima pakkumuse osas, kusjuures hinnavahe ületab märkimisväärselt ka maksuvõla.
Arvestades, et Euroopa Liidu õigus jätab maksuvõlglase kõrvaldamise regulatsiooni liikmesriikide määrata, tuleks ehk meie seadusandjal kaaluda, kas riigihangete seadus selles osas mitte liiga jäik ja ebaproportsionaalne pole. Õigete hõlma hakkamine võib ühiskonnale nii moraalselt kui majanduslikult kulukaks muutuda.
(1) Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2010 otsus nr 3-10-2480, p 17 ja 16.02.2012 otsus nr 3-10-3337, p 20.
(2) Tallinna Haldukohtu 20.02.2014 otsus nr 3-14-50028, p 12-13.
