Õiguskeel nagu teised erialakeeled elab tavapärase kõne- ja kirjakeele kõrval oma elu. Eesti õigekeelsussõnaraamat sõna „paketistama“ ei tunnista. Sõna „siduma“ on sõnaraamatus muidugi olemas, kuid juriidilises keeles on sõnal spetsiifiline tähendus.

Terminite juriidiline päritolu ja täheldus

Konkurentsiõiguse terminid „paketistamine“ (inglise keeles bundling) ja „sidumine“ (inglise keeles tying) tulevad eesti õiguskeelde Euroopa Liidu õigusest. Täpsemalt Euroopa Kohtu ja Euroopa Komisjoni otsustest, sest ükski direktiiv ega määrus vastavaid termineid ei kasuta.

Konkurentsiõiguses tähendab paketistamine olukorda, kus ostjale tehakse pakkumus osta kaks või enam kaupa või teenust koos.
Näiteks müüb müüja kaupa A ja B koos hinnaga 10 ühikut. Kui ostja soovib osta kaupa A või B eraldi tuleb kummagi eest maksta 7 ühikut ja kokku seega 14 ühikut.

Sidumine on olukord, kus müüja müüb kauba (seotav kaup) tingimusel, et tarbija ostab lisaks (seotud kaup) ka midagi muud. Seotavat kaupa müügiks üksi ei pakuta, kuid seotud kaupa on võimalik osta ka eraldi.
Näiteks müüakse kaupa A ja B koos. Kaupa B saab osta ka eraldi, kui aga ostja soovib osta kaupa A, tuleb tal osta nii kaup A kui ka B.

Üks kuulsamaid sidumist puudutavaid kohtulahendeid on Hilti vs Euroopa Komisjon. Kaasuses sai tarbija osta naelpüsse ainult koos naeltega. Naelpüsse eraldi osta ei olnud võimalik.

Esmapilgul tunduvad terminid segadustekitavalt samasisulised ning kohtulahendites ja õiguskirjanduses kasutatakse termineid tihti läbisegi. Seda põhjusel, et sõna paketistama on laiema tähendusega termin, mis hõlmab endas ka terminit siduma. Seega tuleb silmas pidada, et sidumine on kitsama tähendusega ehk sidumine on alati paketistamine, aga paketistamine ei ole alati sidumine.

Paketistamine ja sidumine kui konkurentsiõigusega vastuolus olev tegevus

Kui ettevõtja kaupa või teenust paketistab või seob ei ole tegevus kohe konkurentsiõigusega vastuolus. Selleks, et järeldada ettevõtja tegevuse keelatust, peavad olema täidetud ka järgnevad lisatingimused:

1) eksisteerib turgu valitsev seisund (turuliider)
2) seotud või paketistatud tooted on olemuselt eristatavad tooted
3) paketistamisel on ilmselt turgude sulgemiseni viiv mõju
4) tegevust ei saa põhjendada efektiivisuse ega muude objektiivsete asjaoludega.