Kuidas vältida ettevõtte jaotumise korral ootamatuid tõrkeid vara jagamisega
Eesti õiguse kohaselt võib äriühing jaguneda kahel viisil – eraldumise teel ning jaotumise teel. Esimesel juhul eraldatakse jagunevast äriühingust mingi osa, mille baasil asutatakse uus äriühing (või antakse see eraldatav tegevus üle mõnele kolmandale olemasolevale äriühingule) (omandavad äriühingud) nii, et ka jagunev äriühing jääb alles. Teisel juhul jaotatakse jaguneva äriühingu vara omandavate äriühingute (kas uute või olemasolevate äriühingute) vahel selliselt, et jagunev äriühing lõpeb ära, mille tulemusel see kustutatakse äriregistrist.
Põhjuseid jagunemiseks võib olla erinevaid, kuid õiguslikus mõttes protsess sellest ei muutu. Selles protsessis on vaja järgida teatud reegleid. Samas on selles teatud nüansse, mida seadusandja ei ole täpselt reguleerinud ning mille pinnalt võib tõusetuda ootamatuid tõrkeid.
Jagunemiskavas või –lepingus tuleb määrata jagunemisel üleantav vara
Nii eraldumisel kui jaotumisel tuleb jagunemiskavas või –lepingus (lihtsuse mõttes edaspidi jagunemiskava) määratleda, milline vara läheb jagunemisel üle omandavatele äriühingutele. Eraldumisel on olukord mõnevõrra lihtsam – jagunemiskavas tuleb määratleda, milline vara antakse eraldumise käigus omandava(te)le äriühingu(te)le üle.
Jaotumise korral on olukord mõnevõrra komplitseeritum. Nimelt tekib olukord, kus jagunev äriühing lõpeb ning kogu tema senine vara tuleb omandavatele äriühingutele üle anda. Selleks on allakirjutanu hinnangul majanduslikus mõttes laias laastus kaks meetodit. Esimese meetodi puhul on kogu jaguneva äriühingu poolt üleantav vara täpselt loetletud, määratledes ära, millisele omandavale äriühingule milline vara läheb. Teist võimalikku meetodit võiks tinglikult nimetada välistusmeetodiks – see tähendab, et ühele omandavale äriühingule üle antav vara on täpselt määratletud ja nimetatud, teisele omandavale äriühingule üleantav vara aga määratletakse järgmiselt: „Ühingule X antakse üle kogu ülejäänud vara, välja arvatud jagunemiskava punktis X.X mainitud ning jagunemiskava lisas X loetletud vara“. Sellist nn välistusmeetodit on jagunemise kandmisel äriregistrisse aktsepteerinud ka kohtu registriosakond.
Välistusmeetodi kasutamise eelistest
Allakirjutanu hinnangul on nn välistusmeetodi eeliseks teise meetodi ees see, et ära saab kirjeldatud kogu jaguneva äriühingu vara nii, et mitte miski ei jää kirjeldamata. Välistusmeetodi puhul, eriti jaotumise korral, mil jagunev äriühing lõpeb, on allakirjutanu hinnangul välistatud olukord, kus mõni jaguneva äriühingu vara hulka kuuluv ese jääb vara nimekirja koostamisel nimetamata ja seega nimetatud vara justkui ei antagi kellelegi üle.
Sellest tulenevalt on jaotumise korral mõistlik jagunemiskavas loetleda detailselt üksnes see vara, mis antakse üle omandavale äriühingule I. Jaotumise korral omandavale äriühingule II üleantav vara tuleks aga määratleda kui „kogu ülejäänud ja lõppbilansis kajastatud jaotuva äriühingu vara“.
Tõsi, välistusmeetodi puhul võib tõusetuda küsimus sellest, kuidas on tagatud TsÜS § 6 lg 3 nõude täitmine, mille kohaselt tuleb iga õigus ja kohustus üle anda eraldi käsutustehinguga. Vastuseks on see, et jagunemiskava ei ole käsutustehing. Selles üksnes määratakse ära üleandmisele kuuluv vara. Vara üleandmine toimub aga eraldi mitterahalise sissemakse üleandmise lepinguga.
Kokkuvõtteks
Kokkuvõtvalt on allakirjutanu seisukohal, et jagunemise korral on nii võimalik kui ka mõistlik kasutada üleantava vara määratlemisel nn välistusmeetodit. Sellega on välistatud, et mingi osa varast jääb nö tähelepanuta ning võib seega jääda üle andmata. Samas on võimalik täita TsÜS § 6 lg 3 sätestatud käsutustehingu nõue mittevaralise sissemakse üleandmise lepinguga.
