Ootamatud muutused Ametlike Teadaannete süsteemis

 (8)

Ootamatud muutused Ametlike Teadaannete süsteemis
Scanpix/Panther Media

Alates selle aasta 6. aprillist jõustusid põhimõttelised muutused teadaannete avaldamisel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Need muudatused võivad põhjustada mõningaid viivitusi süsteemi kasutamisel ning tuua kaasa teatud raskusi advokaatidele oma ülesannete täitmisel.

Senine süsteem

Senitoiminud Ametlike Teadaannete (AT) kasutamise süsteem võimaldas põhimõtteliselt igaühel avaldada selles süsteemis sisuliselt mistahes teadaandeid. Tõsi, avaldatavate teadaannete sisu üle toimus teatud kontroll, kuid siiski oli iga avaldaja põhimõtteliselt vaba kirjutama avaldatavasse teadaandesse just sellise sisu, nagu ta heaks arvas. Senikehtinud AT põhimäärus ei reguleerinud, millist teavet täpselt ning millises vormis ja sõnastuses peab ATs esitama. Samuti piisas, kui teadaande esitaja kinnitas, et tal on õigus teadaande esitamiseks, esitades vajadusel vastava volikirja.

Advokaadibüroo näitel toimis süsteem niiviisi – büroopidaja esitas AT portaalile (õiguslikus mõttes andmekogu volitatud töötlejale) kinnituse/volituse, millistel isikutel on advokaadibüroo poolt esitatud teadaannete avaldamiseks õigus. Konkreetse andmeandja (kliendi, kelle eest ja nimel teadaanne avaldati) poolset eraldi volitust ei eeldatud. Ehk sisuliselt eeldati senikehtinud korra alusel sarnaselt kohtumenetluses kehtiva põhimõttega, et advokaadil on esindusõigus kliendi nimel tegutsemiseks.

Uus süsteem

Loe veel

Alates 6.04.2015 töölerakendunud AT keskkonna kasutamine muutus advokaatide jaoks olulisel määral. Mainitud päevast alates on teadaande avaldamine AT keskkonnas võimalik üksnes digitaalset isikutuvastusmeetodit kasutades – st logides AT keskkonda ID-kaardiga, digi-IDga, e-residendi IDga või mobiil-IDga. See muudab advokaadi töö oluliselt keerulisemaks ning loob juurde täiendavat halduskoormust. Nimelt on nüüd igakordselt vajalik enne teadaande avaldamisele asumist saada kliendilt eraldi volitus, kelle eest ja nimel on vaja teadaanne avaldada.

Samas saavad näiteks notarid, kohtutäiturid ning pankrotihaldurid sisuliselt vaba juurdepääsu teadaannete avaldamiseks, kui taotlevad enesele vastava õiguse (määrates mh ära oma büroo töötajad, kellel on õigus AT keskkonnas teadaandeid avaldada) vastava kutseorganisatsiooni kaudu.

Selle tulemusel on sisuliselt tegemist advokaatide olukorra halvendamisega võrreldes senisega, samuti võrrelduna kohtutäiturite, notarite ning pankrotihalduritega. Kui näiteks kohtumenetluses seaduse kohaselt advokaadi esindusõigust vaikimisi eeldatakse ning volikirja ei küsita, siis uue AT süsteemi kohaselt sisuliselt eeldatakse advokaadi esindusõiguse puudumist.

Kokkuvõtteks

Eeltoodu valguses isik, kes peab avaldama või soovib avaldada teadaande AT keskkonnas (nt äriühingute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise olukorras, samuti nt kapitali muutmise olukorras, vmt) ning soovib selles advokaadi abi, arvestama sellega, et advokaadile on vaja anda täiendav volikiri kliendi esindamiseks AT süsteemis või alternatiivselt peab klient vastavasisulised teadaanded AT süsteemis avaldama ise.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare