Link kopeeritud!

Riigikohus andis pankadele kohustusi ja käendajatele õigusi juurde

 (7)

Riigikohus andis pankadele kohustusi ja käendajatele õigusi juurde
Riigikohus.Foto: Hendrik Osula

Riigikohus pani värske otsusega pankadele kohustuse informeerida käendajat enne kui ta alustab hüpoteegi realiseerimist ja andis käendajatele mitu õigust juurde. See on huvitav, kuidas riigikohus aeg-ajalt ikka jälle seadust loob.

Tegemist oli tüüpilise olukorraga, kus pank oli andnud ettevõtjale laenu, üks isik pani ettevõtja kohustuse tagamiseks oma kinnistule hüpoteegi ja teine isik andis käenduse. Ettevõtja laenu tagasi ei maksnud, pank läks kohtutäituri kaudu realiseerima hüpoteeki ja esitas käendaja vastu nõude.

Käendaja asus oma õigusi kaitsma ja leidis, et pank on tema suhtes ebaausalt käitunud. Ei ole talle hüpoteegi realiseerimisest teatanud ega andnud võimalust osaleda hüpoteegipidaja suhtes toimuvas täitemenetluses.

Seadus selliseid kohustusi pangale ei pane

Seadus ütleb, et võlausaldaja peab andma käendaja nõudel talle teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta. Sellega panga teavitamiskohustus seaduse teksti järgi ka piirdub.

Riigikohus leidis aga, et hea usu põhimõttest tulenevalt peab pandipidaja (pank) teatama ka käendajale oma kavatsusest asuda panti realiseerima, st kavatsusest algatada pandi realiseerimiseks täitemenetlus. Samuti on pank pandipidajana hea usu põhimõttest tulenevalt kohustatud teavitama kohtutäiturit käendusest juhul, kui ta esitab hüpoteegi realiseerimiseks täitemenetluse algatamise avalduse.

Käendaja uued õigused

Loe veel

Käendaja sai aga antud kohtuotsusega õiguse osaleda hüpoteegi realiseerimiseks toimuvas täitemenetluses. Nimelt leidis Rriigikohus, et käendaja on käsitatav täitemenetluse osalisena, kui täitemenetluses pööratakse sissenõuet kinnisasjale, millele pandud hüpoteek tagab sedasama kohustust, mida käenduski.

Nii peab käendajal olema õigus tutvuda täitetoimikuga, nõuda kinnisasjade ühispakkumist, esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale ja nõuda enampakkumise kehtetuks tunnistamist. Kohtutäituril aga on kohustus toimetada vara arestimise akt ja enampakkumise akt kätte ka käendajale.

Vast kõige olulisem on aga see, et alates sellest riigikohtu lahendist on käendajal ülal kirjeldatud kolmnurksuhtes (pank – panditud kinnistu omanik – käendaja) õigus nõuda, et pank peab esmalt proovima nõude rahuldada hüpoteegiga koormatud kinnisasja müügi kaudu ning tulema käendaja vastu alles pärast kinnisasja sundmüüki ja ainult osas, milles kinnisasja müügist ei õnnestunud nõude katteks raha saada.

Seaduse teksti järgi oleks käendajal selline õigus ainult juhul, kui hüpoteek on pandud võlgniku enda kinnistule (mitte aga juhul, kui keegi teine on andnud hüpoteegi).

Kui pank seda teavitamiskohustust rikub ja käendajal tekib sellest kahju – näiteks oleks ta suutnud leida kinnisasjale kallima hinnaga ostja või selle ise kiirmüügihinnaga ära ostnud ja siis rahulikult kallima hinnaga müünud – tekib käendajal õigus esitada panga vastu nõue ja see nõue kohtumenetluses panga nõudega tasaarvestada.

Pankade puhul näen selle kohtulahendiga tekkivat probleemi nõuete aegumisega. Kuna nõude esitamine võlgniku vastu ega ka panti pandud kinnistu sundmüük ei peata nõude aegumist käendaja vastu, siis peaks pank nö igaks juhuks hagi ära esitama ka käendaja vastu ja paluma samas kohe menetluse peatamist kuni kinnistu suhtes toimuva täitemenetluse lõppemiseni, mil selgub nõude suurus käendaja vastu.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare