Tugevnev registriühiskond ehk igaks juhuks „ei“ – kuhu see viib?
Villu Kõve on kirjutanud, et ta loodab, et aastatega saavutatud head ja toimivat süsteemi läbimõtlematute reformidega arutult ei lõhuta ... . Allakirjutanu ei argumenteeri järjekordsete seadusandlike reformide kasuks, samas toon välja mõne praktilise juhtumi kriitilisest olukorrast aastal 2013, kus asi justkui liiga hästi ei toiminud ja katsun vastata, kuidas siis sellega toime tulla?
Ise-enda hagemise soovituse juhtum
Osaühingu juhatuse volitused lõppesid. Vaenulik vähemusosanik esitas registrile taotluse juhatuse liige registrist kustutada. Äriregister küsis arvamust ühingult. Ühing korraldas koosoleku ja sama juhatuse liige valiti taas juhatusse. Register jättis vähemusosaniku taotluse rahuldamata ning kustutas hoopis informatiivse märkuse volituste lõppemise kohta. Edasi läks huvitavaks.
Vaenulik vähemusosanik vaidlustas kõike, mis võimalik. Mõne aja möödudes korraldas registrisse kantud juhatuse liige audiitori valimise ning andmed saadeti registrisse. Registrist tuli vastus, et juhatuse liikmena on audiitori valimise otsuse ette valmistanud ja otsuse vastuvõtmise läbi viinud registrisse kantud juhatuse liige, kelle volitused registriandmetel on lõppenud, ning kuna uue juhatuse valinud koosoleku otsus on vaidlustatud, siis audiitori andmeid registrisse ei kanta.
Suulises telefonivestluses teatas register, et siin on palju vaidlusi ja pöörduge nende lahendamiseks kohtusse. Enne, kui kohus asja lõplikult ei lahenda, ei tee register kandeid. Katsusin selgitada, et pöörduja on ühing ja ühingu soovitud juhatuse liige on registrisse kantud, et kelle vastu ja mis nõudega kohtusse pöörduda? Majandusaasta aruanne jäigi hetkel auditeerituna esitamata.
Nokk-kinni-saba-lahti juhtum
Aktsiaseltsi nõukogu liikmete volitused lõppesid. Enamusaktsionärid valisid uue nõukogu ja uus nõukogu valis uue juhatuse. Kahjuks registrisse neid ei kantud. Otsuseid tehti üha uuesti. Vaenulik vähemusaktsionär vaidlustas kõik otsused. Kahel korral sealjuures oli tegemist notari tõestatud nö „puhaste paberitega“, mille vaidlustamisel üldkohus otsuste täitmist hagi tagamise korras ei peatanud. Äriregistri vastus oli, et käimas on hagivaidlused, register õigusvaidlustele hinnanguid ei anna, seni kandeid ei tehta ning et uued kandetaotlused lähevad juba peatatud kandetaotluse juurde (see toimuvat nii juba elektroonse automaatika tõttu). Sisuliselt saavutab vaenulik aktsionär selliselt hagi tagamise, ilma et üldkohus oleks hagi taganud.
Üldkohtud esialgse õigussuhte reguleerimist nõukogu olemasolu tagamiseks ei määranud, sest juhtorganid olevat valitud. Äriregister valimist ei aktsepteerinud, sest valimine oli vaidlustatud. Seevastu senise juhatuse volituste pikendamise tühisus, mis hiljem jõustunud kohtuotsusega tuvastati, ja vaidlustamine selle juhatuse liikme volitusi kuidagi ei mõjutanud, ei registri ega notarite ees. Ühingu juhtorganite koosseisud olid ca 6 kuud õiguslikus vaakumis ning lõpuks tuli uuel juhatusel samaaegselt tema registrisse kandmisega esitada ühtlasi pankrotiavaldus. Vahepeal tekkis ca 5-6 ühinguõiguslikku hagivaidlust, st õiguskonflikt paisus märkimisväärselt.
Juhtumite põhjused ja võimendus notarite poolt
Valdavalt viidatakse sellise olukorra õigusliku põhjendusena kohtupraktikale Riigikohtu lahendis 3-2-1-97-11, mille kohaselt registripidaja võimalused asjaolude tuvastamiseks kandemenetluses on siiski piiratud. Eelkõige ei saa kandemenetluses lahendada võimalikku õigusvaidlust isikute vahel, mida saab lahendada üksnes hagimenetluses. Kui kandeavalduse lahendamiseks tuleks äriregistriasja menetleval kohtul anda hinnang vaidlusalusele õigussuhtele, võib kohus TsMS § 598 esimese lause järgi peatada avalduse menetlemise kuni vaidluse lahendamiseni hagimenetluses.
Lisaks möönab kohus, et kõikvõimalikud erinevad vaidlused avaldaja osanike vahel avaldaja juhtimise korraldamise üle võivad pärssida avaldaja juhtimist, menetlustes osalemist ja viia kahju tekkimiseni nii avaldajale kui ka osanikele ning koguni avaldaja sundlõpetamiseni. Niisiis jääb mulje, et registri ettevaatlikkuse huvi kipub üles kaaluma üksiku registreeritu ettevõtlushuvi. See omakorda avab vaenulikele vähemusomanikele hindamatuid võimalusi.
Eeltoodut võimendab asjaolu, et osad notarid lähtuvad ja teised mitte sarnasest ettevaatlikkuse printsiibist. Kui notarite koja kaudu levitada infot registrikande aluseks oleva õigussuhte vaidlustamise kohta, keelduvad notarid tehingute tegemisest. Nii oli see ka eelviidatud juhtumite puhul, kus ühel juhul registrisse kantud juhatuse liige osutus esindusvõimetuks sh veel aasta hiljem, kui registriasjade menetlused oli ära menetletud, tuli teha tõsist tööd notarite veenmiseks ning teisel juhul ei omanud senise juhatuse liikme volituste pikendamise vaidlus mingit tähendust.
Hagi tagamise määrus rahuldada osaliselt juhtum
Ühingu enamusaktsionär pöördus kohtusse ja vaidlustas nõukogu otsuse juhatuse liikme volituste pikendamise kohta. Ühtlasi taotles ta hagi tagamist ajutise teise juhatuse liikme määramise või kinnisvaratehingute keelu näol, kuivõrd juhatuse liige oli asunud väga intensiivselt kinnisvara võõrandama. Samuti taotles hageja keelumärgete kandmist kinnistusraamatusse. Üldkohus määras hagi tagada ning keelata kinnisvaratehingud. Lisaks määrati keelumärked kinnistusraamatusse.
Peale määruse liikumist kinnistusraamatusse ja tagaside saamist, asus kohus määrust parandama. Esiteks parandas kohus määrust nii, et sealt jäi välja üldine kinnisvaratehingute keeld ning piirdus üksnes keelumärke seadmisega. Teiseks pidi aktsionärist hageja esitama kohtule kinnisvara registriosade andmed, samas kui kinnistusraamat oli teatanud, et aktsionäri juurdepääsuõigus kinnistusraamatule lahendatakse 30 päeva jooksul. Andmed said siiski esitatud ja kohus määras keelumärgete tegemise. Kuu aja pärast tuli kinnisraamatust lahend: avaldaja Harju Maakohus, avaldus rahuldada osaliselt ... . Nii asenduski kogu kinnisvaratehingute keeld konkreetsete registriosadesse kantud keelumärgetega, mis näiteks ei takistanud hüpoteekide loovutamist.
Mida sellest järeldada?
Ehkki allakirjutanu arvates näivad eelnimetatud juhtumid oma sisus ju ise-enesest seaduslikud ja õiged, on registribürokraatia muutumas liiga tugevaks. Registri või notarite kaudu ei tohiks siiski olla saavutatav või juhtuda sisuline hagi tagamine või selle tagamata jätmine. Õigussuhte vaidlustamise fakt ei muuda õigussuhet. Kui registripidajal tuleb asuda olukorda õiguslikult hindama võiks ta ehk ära oodata hagimenetluses tehtava hagi tagamise lahendi või selle taotlemiseks isegi tähtaja anda, kuid kui see on tehtud või tegemata jäetud, tuleks asja sellest lähtuvalt ka menetleda.
Teisisõnu, kui hagi on tagatud, siis tuleb registril või notaril lähtuda sellest, ja kui ei ole, siis esitatud dokumentidest. Kuni tänane praktika ei muutu, ei maksa ainuüksi registritele või notaritele väga loota, eriti kriitiliste olukordade puhul. Riskid tuleb ikkagi maandada ennetavalt lepingulisel vms teel.
