Turundus
Turundus
Link kopeeritud!

2017. aasta ärikommunikatsioonis: tegevuste järjestamine, analüüsimine ja piiride nihutamine



Kommunikatsioon
KommunikatsioonFoto: Shutterstock, Best Baltic Events

2016. aasta oli kommunikatsiooni sfääris põnev ja sündmusterohke. Paljud eelmisel aastal alguse saanud protsessid on nüüd jõudmas kõrgemale aregutasemele. Millised on sel aastal ärikommunikatsiooni valdkonna peamised trendid, kirjutab A.W.Olsen & Partners osanik, Läti Ülikooli lektor Olga Kazaka Best Baltic Eventsi blogis.

1. Tõelised blogijad ja kuulsused
Viimase aasta jooksul on paljud kommunikatsiooni spetsialistid enneolematu kiirusega tormanud arendama koostööd blogijate ja virtuaalsete kuulsustega, ning heldelt toetanud peaaegu iga vähimalgi määral populaarse Instagrami konto haldajat. 2017. aastal hakatakse koostööpartnerite leidmisel rakendama palju põhjalikumat valikuprotsessi. Oluline on arvestada nii blogija mainet, osalusmäära (ehk fännide aktiivsust) kui ka järgijate kvaliteeti.

Tänapäeval on võimalik vaid paarisaja euro eest osta tuhandeid tühjade võltskontodega järgijaid. Koos kolleegidega oleme märganud paari aktiivse konto kahtlast populaarsuse kasvu – tuhat liitujat eile, 6000 täna ja 13 000 homme. See kõik juhtus perioodil, kui nende konto alt ei olnud midagi postitatud. Seetõttu hakkasime meie heaks töötavaid sotsiaalmeedia kuulsuseid ja blogijaid tõsisemalt analüüsima. Ma arvan, et sellest saab üleüldine trend.

Seotud lood:

Sellega seoses peavad ka blogijad ise muutuma palju professionaalsemaks ja kaubamärkidega rohkem koostööd tegema – see puudutab lepete sõnastamist, kohustuste nõuetekohast täitmist, aruandlust ja arvete õigeaegset esitamist.

Loe veel

Järk-järgult arenevad välja virtuaalkuulsuste ja kaubamärkide koostööd määratlevad õiguslikud ja eetilised piirangud. Väärib märkimist, et kui blogi on sündinud koostöös brändiga ja täidab kaubanduslikku eesmärki, nõuab USA kaubanduskomisjon lugejate selgesõnalist teavitamist. Euroopas reguleerivad piirangute sätestamist Euroopa Liidu direktiivid ja Lätis ei ole keegi koostööküsimusi tõstatanud. Seega on nüüd aeg tõsiselt järgi mõelda ja arutleda. See on väga oluline, sest rahvusvaheliste kaubamärkide esindajad nõuavad üha enam, et Läti järgiks rahvusvahelisi tavasid, näiteks mis puudutab spetsiaalsete teemaviidete (#sponsored #ad) kasutamist või postituse sisu kontrollimist reklaamija poolt. Usun, et 2017. aastal reguleeritakse koostööd blogijatega rohkem.

2. Publiku kvaliteet ja tootlus
Hetkel toimiva „tähelepanumajandusega“ seoses, peame maksma meid huvitava sihtrühma tähelepanu eest. Meil on vaja investeerida Facebooki ja Instagrami algoritmidesse, mis näitavad sotsiaalvõrgustiku liikmetele vaid asjakohast teavet, samuti tuleb uudiseid suunata erinevatele sihtrühmadele.

Sel põhjusel on aeg õppida kasutama suurandmeid (tuntud ka nn big data nime all). Facebook Insights platvormi vahendusel kättesaadavaid andmeid tuleb õigesti rakendada, seetõttu on sotsiaalvõrgustike operaatorid kohustatud oma oskusi täiendama ja analüütilisi funktsioone rohkem kasutama.
Teine tulevikuväljakutse on nn tume sotsiaalsfäär – rohkem kui 80% sotsiaalvõrgustike vahendusel jagatavast informatsioonist ei ole avalik, vaid liigub läbi privaatsõnumite. Seda fakti tuleb meeles pidada ning selle mõju kampaania tulemustele ja tootlusele metoodilise analüüsi käigus hinnata.

3. Informatsiooni-kapslid
Tarbijatele suunatud informatsiooni hulk on nii suur, et on tekkinud peaaegu ülekoormatus. Seetõttu on nüüd oluline edastada teavet võimalikult lühidalt. Infokapslid on lühikesed kasulikku teavet sisaldavad videod. Näiteks õpetatakse paari sekundiga, kuidas teha trendikat meiki, valmistada õhtusööki ja peale pikka istumist venitusharjutusi sooritada.
Selle asemel, et avaldada pikki tekste, on kasulikum luua elustiili video. Tänu oma andmemahu võimsusele ja lihtsasti tajutavale formaadile, on video üks kõige lootustandvamaid kommunikatsioonivahendeid. Arendatakse ka üha enam formaate, kus online ja offline meedia on ühendunud, näiteks liitreaalsus (ehk augmented reality).

4. Piiride laienemine
Üha vähem kasutatakse väljendit „PR“, selle asemel soositakse sõna „kommunikatsioon” – see näitab, et kaubamärkide ja organisatsioonide professionaalne suhtekorraldus koosneb palju rohkemast kui vaid heade meediasuhete hoidmisest. Seetõttu pole üllatav, et suure Balti konkursi "Baltic PR Awards" uueks nimeks sai "Baltic Communication Awards".

Sel aastal soovin tuua fookusesse veel ühe aspekti – üritused. Suhtekorraldajad viivad läbi palju erinevaid sündmuseid: meedia hommikusööke, pressikonverentse, ekskursioone, firmaüritusi. Tihti ei suuda me neid ettevõtmisi laitmatult kajastada. Me ei tea kõiki meelelahutusäri peensusi ega kasuta alati tipptehnoloogiat. Teisest küljest, professionaalsed ürituste korraldajad, kes teavad väga hästi viimaseid trende ning toitlustusmaailma, ei ole alati võimelised lisama kvaliteetse meediasündmuse jaoks vajalikke aktsente. Parimate tulemuste saavutamiseks peaksid kommunikatsiooni spetsialistid ja ürituste korraldajad suurprojektide läbiviimisel oma jõupingutused ühendama. Minu arvates on loogiline, et sellel aastal toimub esimene suur konverents, mis keskendub üritustele. "Baltic For Events" raames saavad kokku tulla kõik eksperdid, kes tegelevad ürituste korraldamisega.

Kirjeldades selle aasta trende, tulen tagasi arvamuse juurde, et kõik keerleb ümber sotsiaalvõrgustike. Nende mõju on kindlasti suur, kuid ma arvan, et veel üks väljakutse 2017. aastal on meeles pidada, et sotsiaalmeedia ei ole imerohi igas olukorras, ja et edu peitub nii mitmekesisuses kui ka oma publiku mõistmises.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare