Alateadvuse keerdkäigud: värvid otsustavad palju ning kaubamärgi loojad peavad sellega arvestama

Kujuta end ette suitsetajana võõras riigis ning sinu lemmiksigaretibrändi ei ole müügil. Sa vaatad olemasolevaid pakke ning teed instinktiivseid otsuseid värvi järgi. Kui suitsetad mentooliga sigarette, siis valid instintiivselt rohelise paki, kui kangemat kraami, siis valid punase ning kui soovid lahjat, siis vaatad valget. Värv mängib väga olulist rolli brändi iseloomu näitamisel, kirjutab enam kui 25 aastat reklaaminduses olnud ning enam kui 100 auhinda võitnud Anil Kakar The Dieline.com'is.

Seda on näha pea iga tootegrupi puhul. Võtame parfüümid, alkoholi, ravimid või panganduse. Värvide psühholoogia on samas turunduse üks enim vaidlusi tekitav teema.

Kriitiline küsimus tekib pea iga brändi arendamise algusfaasis - kas peaks valima stereotüüpse värvi või peaks hoopis võtma aluseks brändi iseloomu ning eristuma konkurentidest.

Võtame taas sigareti näite. Kujutame ette, et sa lood uut mentool-sigarettide brändi. Sel on olemas instinktiivne, sügavate juurtega seoste maailm värviga roheline. Osalt oleks imelik minna teist teed, aga samas näeks sinu uus toode välja peaaegu samasugune nagu juba turul olevad variandid. Mida siis brändilooja teeb?

Vastus sel puhul on, et sa pead kõndima õhukesel nööril, mille ühel pool on relevantsus ja teisel eristumine. Võtame kõrvale teise näite ehk koolajookide kategooria. Coca-Cola tuli turule 1886. aastal ning esimese tulijana oli neil erakordne võimalus defineerida värvid, mida koolaga seostama hakatakse. Nad valisid põhivärviks punase. Pepsi tuli turule 1893. aastal ja ka nende logo oli toona punane. 1940. aastal tegid nad aga strateegilise otsuse. Nad otsustasid alles jätta punase värvi, et olla relevantsed, aga tõid teise värvina sisse sinise, et eristuda. Lisaks tekkis värvikombinatsioon sinine, punane ja valge, mis kattub USA lipuvärvidega. See oli ajastatud II maailmasõja algusajale ning patriotismil mängimine tõi palju lisapunkte.

Piimanduses on heaks näiteks Purica bränd. Tegemist on tavalise piimaga. Artikli autor, kes brändiga tegeles, märkas, et piimapakkidel domineeris valge põhivärv ning kas punane või sinine kõrvalvärv. Purica brändi loojad tegid lihtsa liigutuse - nad jätsid värvid samaks, aga muutsid sinise ja punase põhivärvideks. Nii tunti neid ära kui piimabrändi, aga nad eristusid ka teistest.

Samas ei tööta värvide psühholoogia igas kategoorias sarnaselt.

Telekomifirmad kasutavad tõenäoliselt kõige laiemat värvispektrit. Verizon ja Vodafone punast, Orange Telecom oraanži ning AT&T sinist. Sprint kasutab kollast värvi, Deutsche Telekom roosat ning Etisalat rohelist.

Uute kategooriate puhul on disainerite elu lihtsam, sest nendega ei tule veel kaasa juurdunud värvide koormat ning looja saab olla kreatiivsem.

Kindel on see, et eduka identiteedi loomine vajab põhjalikku eeltööd, et mitte olla liialt sarnane teistega, aga samas mitte langeda poelettidel inimeste pilkude alt sootuks välja.

Värvid ja nende seosed:

Punane

tugev, huvitav, armastusväärne;

Näited: Coca-Cola, Marlboro, Canon, Heinz, Target, Vodafone, Marvel, Mitsubishi.

Kollane

Kompetentne, rõõmus, kreatiivne

Näited: Nikon, Ferrari, CAT, DHL, Shell, Ikea, McDonald's, Lipton, Lay's.

Roheline

Maitsekas, keskkonnasõbralik, kadetusttekitav

Näited: Android, Animal Planet, Starbucks, Land Rover, Whatsapp, British Petroleum.

Sinine

Maskuliinne, kompetentne, kõrg-kvaliteetne, korporatiivne.

Näited: Ford, Samsung, Facebook, Intel, HP, Volswagen, Walmart, Siemens, Visa , Gap.

Oraanž

Rõõmus, kreatiivne, edukas, kindlameelne, sõbralik.

Näited: Fanta, JBL, TNT, Nickerlodeon, Penguin, Orange Telecom, Dunkin Donuts

Lilla

Autoriteetine, elukogenud, võimas, teadlik

Näited: FedEx, Cadbury's, Yahoo, Taco Bell, Asprey.

Must

Kogenud, luksuslik, elegantne, võimas.

Näited: Adidas, Louis Vuitton, Zara, Coach, Ralph Lauren, Chanel, Apple, Scwarzkopf, Cartier.