Turundus
Turundus
Link kopeeritud!

Jõukate tänane käitumine ennustab tulevikku. Mida me selle põhjal öelda saame?

 (13)
Jõukate tänane käitumine ennustab tulevikku. Mida me selle põhjal öelda saame?
Foto: Scanpix, Panther Media

Ettevõtja ja visionäär Colin Lewis kirjutab Marketing Weekis selle kohta, kuidas rikaste inimeste tänased kombed võivad juba homme olla laialt levinud. Mida me siis näeme? Milline on meie, tavaliste inimeste, tulevik?

Lewis ütleb alustuseks kohe, et oli aeg, mil rikkad inimesed ostsid kokku uhkeid asju, et oma staatust näidata, aga nüüd soovivad nad saada kaupa ja teenuseid võimalikult lihtsalt ja mugavalt, et aega kokku hoida. Sama trend tuleb ühel päeval meie kõigi ellu. Mida ta sellega mõtleb?

1987. aastal Oscari võitnud film „Wall Street" Michael Douglase ja Charlie Sheeniga peaosas on ikooniline mitmel moel. Esiteks maalis see täpse portree 1980ndate suhtumisest, et „ahnus on hea" ja „lõunasöök on lollidele". Douglase kehastatud Gordon Gekkol oli suur telliskivilaadne mobiiltelefon - tõenäoliselt esimene kord ajaloos, kus mobiiltelefonil oli filmis mängida oluline roll.

30 aastat hiljem näivad nii Gekko ise kui see telliskivi-telefon naeruväärsed välja. Toona olid aga rikkurid just sellised. Mobiiltelefon on täna igal ühel. See ei ole enam rikaste vidin.

Rikkad panevadki tihti trendidele aluse. Mida nad siis täna teevad, mis on ainult neile omane, aga võib peagi jõuda ka massidesse? Kas saame nende pealt prognoosida tulevikku? Google'i peaökonomist Hal Varian tõstatas selle küsimuse ja see on väga huvitav teema.

Vaatame veel ajalukku. 100 aastat tagasi omasid autosid vaid rikkad. Siis tuli Henry Ford oma Model T-ga, tõi masstootmise abil hinnad alla ning varsti said väga paljud autot lubada. Sama võib täna öelda näiteks Teslade kohta. Täna saavad neid osta rikkad, tulevikus kõik.

Aastaid tagasi oli väljas söömine vaid rikkamate inimeste pärusmaa. Teised tegid seda haruharva kui üldse. Täna saad sa parimad toidud endale lausa koju tellida.

Vaid jõukad on varem saanud teha ümbermaailmareise või lihtsalt lennata punktist A punkti B. Odavlennufirmad on selle toonud massidesse. Kiirmood on teinud sama rõivatööstuses.

Oli aeg, mil personaaltreenerid, -šoppajad, ilukirurgi teenused ja maniküür oli vaid Hollywoody staaride ja jõukate teema. Nüüd võib endale lasta botoxit süstida lõunapausi ajal.

Selle eest, mida sa täna tunnis teenid, saad sa osta palju rohkem kui 30 aasta eest. See ning tehnoloogia areng muudavad meie igapäevaseid toiminguid palju odavamaks.

Tänapäeva nutitelefonis on koos kaamera, videote vaatamise võimalus, muusika kuulamine ja palju palju muud, mis 20 aastat tagsi oleks tulnud osta eraldi. Võtame või muusikakesuse või DVD-mängija. Täna saab kõik selle väga soodsalt kätte.

Mida siis rikkad täna teevad?

Üks oluline muutus, mis on toimumas, on see, et aina väheneb asjade kui staatuse sümboli tähtsus. Seda just seetõttu, et üha enam ja enam muutuvad erinevad asjad laiale massile kättesaadavamaks. Teadlased on leidnud, et jõukad inimesed kulutavad aina enam "Väga erilistele ja kallitele toodetele ning ka teenustele".

Niisiis ostavad rikkad eelkõige aega. Nad kulutavad rohkem eraharidusele, teiste tööle (aednikud, lapsehoidjad jne), et võita rohkem aega. Lisaks erameditsiini teenus, erilised reisid ning unikaalsed tooted - klassikalised autod, Birkini kotid, vanad veinid - tooted, mida on väga raske kui mitte võimatu järgi teha. On siiski väga tõenäoline, et varsti jõuavad ka paljud neist massidesse.

Täna juba kasutame nutitelefonides "teenijaid" nagu Apple'i Siri ja Amazoni Alexa. Tehisintellektist abilised on veel arendamise algusjärgus, aga me võime juba nende potentsiaali näha. Tony Stark „Iron Manist" (rikas tüüp, ehkki väljamõeldud tegelane) näitab meile, kuidas meid võib aidata selline tegelane nagu Jarvis AI. Me saame endale tõenäoliselt lubada ka eliidi tasemel kõrgharidust, sest seda on võimalik saada veebi teel. Geeniteholoogia areng ja persoonalsete meditsiiniseadmete pealetulek viib siingi hinna alla. 24 tundi veebis kättesaadav eraarst ei ole sugugi ulme. USAs juba on selline idufirma, mis seda pakub.

Nii nagu tänased ja tulevased jõukad ei tunne enam rõõmu asjadest vaid vabast ajast ja paremast elukvaliteedist, hakkavad ka teised seda väärtustama. Seegi läheb massidesse. Vähem asju ja kvaliteet kõiges on paljude tulevik.

Loe veel

James Gilmore ja Joseph Pine kirjutasid 1999. aastal raamatu The Experience Economy. See oli üks esimestest teostest, kus kirjutati aina kasvavast klienditeeninduse tähtsusest. „Tavalise" teenuse asemel soovitakse aina enam „erilist kogemust". Selle eest ollakse aga nõus ka rohkem maksma.

Me juba näeme seda, et jaemüüjad ja ostukeskused arendavd oma ärimudeleid, et nad oleks rohkem huvitavad leiukohad ja pakuks elamusi.

Kas see tähendab, et tulevikus saame me kõik lubada endale ka ülikallist kinnisvara ja eralennukeid? Vaevalt küll. Aga kui sa ostad endale juurde aega (tellid toidu koju selle asemel, et ise süüa teha), siis vabaneb sul aeg, et teha midagi, mida sa tõesti teha tahad.

Seega on tuleviku mõttes huvitav mõelda, et mida tänane tehnoloogia suudab teha sellist, mis tundub praegu ulmelisena. Lisaks ka seda, et mida täna toodetakse vaid väike hulk, aga mida saaks tuua masstootmisesse.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare