Turundus
Turundus
Link kopeeritud!

Kaheksa nippi, kuidas ära tunda valeuudiseid



Kaheksa nippi, kuidas ära tunda valeuudiseid
TLÜ

Tudengeid infot otsima ja allikaid hindama koolitav Tallinna Ülikooli raamatukogu töötaja Tambet Teder annab nõu, kuidas lihtsate kontrollküsimuste abil hinnata uudiste tõeväärtust.

Kuna „tõejärgsus“ on saanud moesõnaks ja üha enam on avalikkuses juttu, iseäranis pärast USA presidendivalimisi, uudiste tõepärasusest ning koguni valeuudistest (fake news), siis on raamatukogud, kes tegelevad igapäevaselt info ja allikate hindamise õpetamisega, otsustanud välja töötada lihtsad kriteeriumid, mis aitaksid igaühel tõejärgses maailmas orienteeruda ning uudiseid tõepärasuse seisukohast hinnata.

Toetudes rahvusvahelise raamatukoguühingute ja -institutsioonide liidu ehk IFLA juhistele, tuleks valeuudise kahtluse korral toimida järgmiselt.

Hinda allikat

Tõeliselt objektiivseid veebilehti on internetis võrdlemisi vähe – suuremal osal veebilehtedest on mängus mingid majanduslikud või poliitilised huvid, mis võivad ka artiklite sisu kallutada. Seega peaks allika lugemisel hindama ka seda, kust uudis pärit on.

Loe edasi

Tihti pannakse näiteks uudisteportaalides artiklitele magusaid (ja sageli moonutatud või sisutühje) pealkirju, mille tähendus ei pruugi tegelikult üldse vastata teksti sisule. Ära tee hinnangut pealkirja, vaid teksti järgi.

Kontrolli autorit

Seotud lood:

Autoril on üsna tõenäoliselt isiklikud vaated, mis vahel võivad olla äärmuseni väljendatud viisil, et see teksti tõesust muutma hakkab. Sinu jaoks oluliste teemade puhul uuri alati autori tausta lähemalt.

Toetavad allikad?

Olukorda, kus oleks vaja lugeda toetavaid allikaid, võib sageli märgata teadustöö tulemusi kirjeldavate uudisartiklite puhul. Kui otsida üles konkreetne teadusartikkel, millest uudis räägib, võib selguda, et artiklis midagi sellist ei väidetudki ja tegemist on valeuudisega. Katsu alati sirvida toetavaid allikaid ning võimalusel ka originaalallikat.

Kontrolli kuupäeva

Vanade uudiste uuesti avaldamine ei tähenda, et need oleksid praegu asjakohased.

Kas see on nali?

Vaevalt et keegi meist väga tihti Rohke Debelaki libauudiste õnge läheb, kuid vahel võib satiir olla avaldatud selliselt, et tundub tõesti päris. Jällegi, kontrolli allikat ja vaata, milliselt veebilehelt info pärineb.

Milline on sinu hoiak?

Meie poliitilised, moraalsed ja muud hoiakud võivad mõjutada seda, kuidas teksti vastu võtame ja töötleme. Psühholoogias on olemas nähtus nimega kinnituskalduvus (confirmation bias), mille järgi tõlgendatakse saadud infot viisil, mis läheb kõige paremini kokku iseenda uskumustega, ignoreerides teisi seletusi. See põhjustab vahel aga teksti valesti mõistmist.

Küsi nõu ekspertidelt

Lõpetuseks, kui allika hindamisel tekib raskusi, on alati võimalik pöörduda raamatukokku, kust leiad konsultandid, kes teenivad allikate hindamisega endale igapäevast leiba. Ka nemad võivad eksida, kuid parem on siiski nõu küsida, kui kogemata reha otsa astuda.

Valeuudiste tunnuste eestikeelse plakati leiad IFLA kodulehelt. Selle võib välja trükkida ning riputada nähtavale kohale arvutiekraani lähedusse või jagada kolleegide ja sõpradega.