Mis on disainimõtlemine ja miks seda vaja on?

Missugused on disainmõtlemise rakendamise kõige suuremad väljakutsed? Kuidas neid lahendada? Mis on kõige suuremad võidud ja põhjus kasutamiseks?
Küsimustele vastab Moonika Kiop, loovagentuuri Creatum juht, kes jagab disainimõtlemise kogemusi ka Tallinn Marketing Week seminaril „Design thinking“.

Moonika arvates on suurimaks disainmõtlemise rakendamise väljakutseks detailides ebapiisava info olemasolu kasutaja kohta, ebapiisavad uuringud või siis ka uues olukorras kohanemine ja test-amend-test mõtlemise rakendamine.

Näide: oletame, et agentuuri ülesandeks on parandada juba niigi üsna hästi töötavat kodulehe disaini ja tegemist on veebipõhise tarkvaratootega. Kuidas teada ette või olla kindel näiteks antud veebi avalehe vaate erinevate moodulteemade esitamise järjekorra õigsuses kui puudub konkreetne kasutajakogemuse analüüs või info, missugune antud teemadest on sihtgrupile olulisim?

Jah, pakutav lahendus saab olla läbi filtreeritud loogika alusel, üritades iseennast positsioneerida kasutajaks. Ent, risk on, et see filtreerimine ei ole 100% üldistus ja tulemus ei ole kõikidele kasutajatele sobiv. Lahendus on tegelikult lihtne. Loo – katseta – kirjelda – paranda – arenda.

Disainiprotsess ei ole lõplik, vaid spiraalne arendusprotsess. Disain on muutuv. Mida enam areneb tehnoloogia, seda uuemaid funktsionaalsusi ja ootusi suunatakse disainile. Disainimõtlemine viib edasi. See on kõige suurem põhjus kasutamiseks.

Disainimõtlemine muudab elu efektiivsemaks. Näide: meil on paralleelselt kasutuses mitu tehnoloogilist seadet (arvuti, telefon, tahvel, e-reader, jne) – ilma tootedisainita, ilma nende toodete sees kuvatava kontenti disainita oleks nende toodete sisu tarbimine mitu korda aeglasem, segasem ja lõppkokkuvõttes ei lahendaks kasutaja vajadusi.