Tallinn Marketing Weeki peakorraldaja Anu-Mall Naaritsa sõnul on kaasaegne turundusmaailm tänu tehnoloogia arengule teinud seitsmepenikoorma hüppe ning just neist uutest viisidest räägitakse turundusnädalal. “Meetodid nagu tulemusturundus (performance markerting), disainmõtlemine, neoroturundus, nõusolekuturundus (inbound marketing), jt on viimasel kümnendil revolutsiooniliselt muutnud kogu arusaamist sellest, kuidas jõuda tarbijani just õige tootega just ajal ja viisil, mil ta seda vajab.

Tänapäeval pole enam ühelgi reklaamigurul võimalik öelda, et ta ei tea, mida inimesed vajavad ja seetõttu spämmib ta meid emaili postkasti, leheruumi ja muud avalikku eetrit igaks juhuks võimalikult mürarikkalt ja valjult, lootes, et ehk mõni ikka langeb võrku,” selgitas Naarits. “Tegelikkuses võimaldavad kaasaegsed turundusmeetodid meil üsna täpselt välja selgitada, kes mida vajab, unustada spämmi ja hoida kokku raha.”
Spämm kui meile mittevajaliku toote või teenuse kommunikatsioon näitab ebaprofessionaalseid turundajaid.

Naarits märkis, et näiteks tema on elu aeg olnud täiskarsklane aga samas suur rohelise tee fänn. “Kuid ma pean hirmsasti vaeva nägema, et head teed leida, samas saan ma aga pidevalt kaubandusest alkoholipakkumisi, mis vaid kurvastavad.” Turundusnädala korraldaja hinnangul märgistab spämm kui meile mittevajaliku toote või teenuse kommunikatsioon ebaprofessionaalseid turundajaid.

“2016 aastal ei tohiks sellele enam olla kohta, sest me saame inimeste hoiakuid, soove ja vastuvõtlikkust väga erinevalt ja täpselt kitsamas grupis mõõta. Kui ettevõtted analüüsiksid ostukäitumist ja -teekonda info hankimisest alates, saaks nad mulle pakkuda neid asju, mis mind rõõmsaks teevad ja hoida kokku suure hulga spämmiraha.”

Oskus sõnumiga karuteenet vältida

Anu-Mall Naaritsa sõnul on teise olulise teemadegrupina turundusnädalal juttu ka sõnumite vormistamisest nii, et need ei viiks oodatust vastupidise tulemuseni. “Kahjuks on sõnumite koostamine ja edastamine väga peen valdkond, kus päris tihti juhtub, et heade kavatsuste ja kümnete tuhandete eurode sümbioos võib viia täieliku fiaskoni.

“Näiteks Ameerikas sooviti piirata parkmetsadest langenud puude varastamist ja sinna kirjutati suured sildid: “Paljud inimesed viivad siit langenud puid koju, muutes sellega looduslikku kooslust”, mis aga pani inimesed veelgi rohkem varastama, kuna nad mõistsid seda nii, et kui kõik niikuinii varastavad, siis võivad ka nemad seda teha,” rääkis Naarits. “

Eestist meenub mulle ühe rõivabrändi testkampaania, kes kutsus kolmandiku kliente poodi traditsioonilistele allahindlustele ja teise osa kliente uusi tooteid vaatama. Tulemus näitas selgelt, et need, keda meelitati kohale kavalate allahindlustega, ei märganudki uusi tooteid ja jätsid ettevõttele kasumi toomata. Uute toodetega poodi meelitatud inimesed aga osutusid kõige kasumlikemaks, kuna just neid kõrgeima hinnaga rõivaid nad ka korvi panid.”