Probleem: Eesti ettevõtted saavutavad reklaamidega soovimatuid tulemusi



Probleem: Eesti ettevõtted saavutavad reklaamidega soovimatuid tulemusi
Foto: TMW, pressimaterjalid

On vähemasti üks valdkond, milles jääb Eesti ettevõtlus Lääne konkurentidest maha 10-20 aastat. Nimelt ei tea tüüpiline Eesti ettevõte kümnete tuhandete eurode eest tele- veebi- või tänavareklaami kampaaniaid läbi viies, kas ja kuidas see tegelikult kliente mõjutab. Harvad ei ole juhtumid, kus saavutatakse soovituga sootuks vastupidiseid tulemusi.

„Paljud ei testi reklaame ega pakendeid üldse. Väiksem osa, peamiselt suurettevõtted, kasutavad selleks aga sageli tegelikkust moonutavaid fookusgrupi uuringuid. Kaasaegseid inimese ajus toimuvate emotsioonide jälgimiseks loodud neuroturunduse vahendeid kasutatakse meil vaid üksikute ettevõte seas, ning sedagi alles pärast kampaaniaid,“ võttis probleemi olemuse kokku Marketingi Instituudi juht Anu-Mall Naarits.

Selle probleemi tõstatas eelmisel nädalal eetris olnud Turundusraadio, kus meediagentuuri Initiative esindaja Kaidi Reedi tõi välja, et meie ettevõtted ei ole piisavalt teadlikud maailmas levivatest turunduse mõõtmise võimalustest ning umbusaldavad neid.

Marketingi Instituudi juhi Anu-Mall Naaritsa sõnul kasutavad läänemaailma ettevõtted tänapäeval enne reklaamide tootmist ja nende meediasse paiskamist suhteliselt täpseid tulemusi andvaid neuroturunduse vahendeid, millega mõõdetakse inimeste pilke ja emotsioone, samuti seda, milline aju piirkond millisel hetkel aktiveerub. See kõik annab võimaluse teadusliku analüüsiga saada juba enne kümnete tuhandete eurode kulutamist teada, kas reklaam töötab ja vajadusel seda muuta. „Neuroturundus on ka üks olulisemaid teemasid mai keskel Tallinnas toimuval Tallinn Marketing Weekil, kuna selle rakendamine ei ole kallim fookusgruppide läbiviimisest, küll aga oluliselt täpsem. Lisaks aitab firmadel säästa väga palju raha kasututelt meediakuludelt.“

Seotud lood:

Fookusgrupid võivad valetada

Nagu on kinnitanud neuroturunduslike uuringute teostajad, kasutatakse sedasorti tehnilisi vahendeid Eesti väga harva ja kui, siis pigem alles pärast kampaaniat. Et mõista, miks nii läks. Nii juhtus näiteks hiljuti ühe alkoholivastase sotsiaalreklaami kampaaniaga, et alles tagantjärgi inimeste emotsioone mõõtes selgus, et paari klaasi veini joomisel hauaga ehmatanud reklaam mõjus pigem vastupidiselt soovitule. Ärritavalt. Sest inimesed ei uskunud kahe klaasi veini sellisesse mõjusse. Selleks hetkeks oli aga kogu raha juba kulutatud ja mõju saavutatud.

Kaidi Reedi meediaagentuurist Initiative möönis, et kui meil kasutatakse neuroturunduslike mõõtmisseadmetena enim pilgu- ja emotsiooni teste, siis läänes kasutatakse inimese ajutegevuse mõõtmisel lausa magnetresonants kuva, mille seadmed töötavad sarnaselt meie haiglates olevatele kompuutritele ja võimaldavad sekund sekundi haaval näha ja analüüsida, milliseid võnkeid nähtud reklaam tarbija aju piirkondades tekitab. „Peamine põhjus, miks neuroturundust kasutatakse, on selle oluliselt suurem täpsus,“ selgitas Anu-Mall Naarits. „Nimelt on teadlased seisukohal, et kui inimestelt küsida , kas see toode või reklaam neile meeldib, ei oska paljud oma tundeid sõnades õigesti väljendada ning üldjuhul kipuvad inimesed andma pigem selliseid vastuseid, mis tunduvad neile turvalised. Neuroturundus seevastu ei küsi midagi, vaid püüab meie pilke, näolihaste käitumist ja ajusignaale ning analüüsib neid.“

Kellel on huvi neuroturunduse lahenduste vastu, saab seda rahuldada Tallinn Marketing Week raames toimuval Neuroturunduse seminaril.

www.tallinnmarketingweek.com