Turundus
Turundus
Link kopeeritud!

Seitse asja, millega arvestada vene emakeelega noortele kampaaniat korraldades

 (7)
Tallinna Tõnismäe Reaalkool
Tallinna Tõnismäe ReaalkoolFoto: Eero Vabamägi

Seitse soovitust, kuidas jõuda oma sõnumiga vene emakeelega noorte inimesteni.

Integratsiooni Sihtasutus tellis Balti Uuringute Instituudilt analüüsi mullukevadisele sotsiaalkampaaniale, millega innustati vene emakeelega noori tööle kandideerima riigisektorisse. Analüüsi läbiviimisel intervjueeriti kampaaniaga seotud osapooli, mh vene emakeelega inimesi vanuses 17-26 aastat ehk noori, kellele kampaania oli suunatud.
Analüüsist koorus välja terve rida näpunäiteid, millega tasub vene emakeelega noortele sotsiaalkampaaniat korraldades arvestada:

Testi oma sõnumit eelnevalt sihtrühmade peal
Anna endale aru, et sina ei pruugi täielikult mõista, kuidas vene emakeelega noor sinu väga heade kavatsustega korraldatud kampaania sõnumit vastu võtab. Vene emakeelega noored kardavad, et konkurentsis jäädakse etnilistele eestlastele alla ja avaliku sektori töökohale kandideerimine on nende jaoks juba eos läbikukkunud projekt, sestap tuleks üldise kandideerima kutsumise asemel reklaami sihtida isiklikumalt, nt: "Kas sa oskad ka vene keelt? Meil on vaja inimesi, kes oskavad lisaks eesti keelele ka vene keelt!".

Rõhuta rahvuse asemel, milline lisaväärtus on vene emakeelega noortel
Vene emakeelega noored on umbusklikud selles suhtes, et neid tõesti kandideerima oodatakse, kuna nende silmis on stereotüüpne Eesti ministeerium selline, kus ei ole muust rahvusest inimesi. Kui nad aga tajuvad, et neil on takistuse asemel kandideerimisel hoopis eelis - vene keele oskus, vene kultuuri tundmine, vene kogukonna parem tajumine jmt -, kinnitab see neile, et vene emakeelega noored on avalikus sektoris tõesti oodatud.

Välimeediaplakatite püstitamise asemel tasuks ehk külastada koole
Püüa analüüsida, mil moel saaksid oma sõnumi kõige tõhusamalt viia noorteni. Selles kampaanias kasutatud erinevate elementide osas hindasid noored kõige vähem mõjusaks välimeediaplakateid, kuna nende arvates ei olnud plakatite sõnum ja kujundus kõige paremini sihtrühma arvestades läbi mõeldud. Kampaaniaanalüüsi tehes koorus välja mõte, et külastada tuleb hoopis koole. "Kuna poliit- ja kinnisvarareklaame on hästi palju, siis vaatad, et mingi järjekordne nägu ning sa üldse ei süvene, mis seal kirjas on." Noored usuvad mitte reklaami, vaid seda, mida teine noor neile räägib.

Kooli külastades väldi lihtsalt aja täisrääkimist
Kuigi enamik küsitletutest nimetas otsekontakti, sh koolide külastusi, mõjuka meetmena, on oluline silmas pidada, et kontakt peab olema mõtestatud, kaasav ja kvaliteetne. Noored ei soovi olla passiivsed kuulajad, vaid aktiivsed kaasarääkijad-arutlejad. Klassi võiks jagada väiksemateks gruppideks, nii tekiks parem kontakt esinejaga. Lisaks oleks mõistlik koolikülastusi teha noorte emakeeles, et nad saaksid võimalikult palju kaasa mõelda.

"Eriti hea, kui tuleks rääkima keegi, kes on samas koolis käinud! Näiteks tuleks ja ütleks, et viis aastat tagasi lõpetasin sellesama kooli ja nüüd töötan sellises kohas". "Oluline on inimese isiklik kogemus – nt Narvast pärit riigikogu liige, narvakad vaatavad teda suurisilmi, ei saa üldse aru, kuidas ta sai sellisesse kohta välja jõuda, kuidas ta eesti keelega hakkama saab – ja tema siis ütleks, et see on võimalik, ja tal on oma isiklik kogemus".

Paku noortele aktiivsemalt välja töövarjuks olemise võimalust
Paljude fookusgrupi intervjuudes osalenute vastuste põhjal selgus, et noortele seostub avalik sektor suuresti sisekaitseakadeemia ja selles õpitavate erialadega. Tööd ministeeriumis peetakse igavaks, bürokraatlikuks ja "mingite paberitega töötamiseks". Et asjast õigemat pilti saada, oleks noorte meelest väga hea mõte pakkuda neile aktiivsemalt välja töövarjuks olemise võimalust.

Integratsiooniks ei piisa vaid eesti ja vene noorte kokkutoomisest
Vene emakeelega noored tajuvad, et ei ole eesti kollektiivis oodatud ega tunneks ennast seal mugavalt. Taoline kogemus on tekkinud muuhulgas ka ühisprojektide tulemusena, kus noored on tundnud, et isegi kui nad proovivad eesti keeles suhelda, puudub eestlastel huvi venelastega kontaktide loomise vastu ja nad hoiavad pigem omaette.

Loe veel

Noored leidsid, et ei piisa lihtsalt inimeste kokkutoomisest ühte kohta, vaid võiks kasutada üksteise tundmaõppimist soodustavaid tegevusi, nt meeskonnamänge, arutelusid jms. Muuhulgas sooviksid vene emakeelega noored väga, et eesti noortele tutvustatakse vene/eestivene kultuuri ka positiivses võtmes ja lähenetakse integratsioonile kahepoolselt, selle asemel, et ainult oodata, et „venelased meie kultuuri ära õpiksid“.

Veebilehe aadress ei pea olema venekeelne
Eestlasele tundub loogiline, et vene noortele suunatud veebilehe aadress on venekeelne. Analüüsi käigus selgus aga, et ladina tähtedega kirjutatud venepärases nimes www.karjeravestonii.ee on vene emakeelega noortel raske esimesel lugemisel tuvastada peamist mõtet ("karjäär"). Vene keele kasutus tekitas vene taustaga noortes võõrastust: „Milleks teha Eestis veebilehele, mille eesmärk on saada venelasi eesti kultuuri sekka, nimi vene keeles? Ma ei näe sellel mõtet."

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare