Konkurss ametikohale oli ettevõtte kinnitusel tihe ning päris palju tunti selle positsiooni vastu huvi nii Eestist kui ka Telia Company organisatsioonist.

Milline on teie senine taust ja seotus telekomisektoriga?

Alustasin oma telekomi teekonda 16 aastat tagasi EMT-s. Olen püüdnud iga 2-3 aasta järel organisatsioonis ametit vahetada, et nii ettevõte kui ka ise saaksin areneda, püsiks värske vaade ja tekiks terviklik kogemus kogu telekomiärist. Viimasel kahel aastal vedasin Telia operaatorüksust ning uute äride kiirendit VUNK.

Millised on kolm peamist ülesannet, mis endale uues ametis seadsite?

Teenin kolme osapoolt – klienti, töötajaid ja omanikku. Eesmärk on pakkuda kliendile parimat kogemust, meie teenuste kasutamisel ja teenindamisel. Selleks on vaja luua parim tiim, inimesi hoida ja väärtustada, sest ainult läbi meie kõigi töötajate see tunne kliendile tekib. Kui kliendid ja töötajad on rahul, siis on võimalik ka omanikule tulu teenida.

Kas Telia on meie turul Eesti või Rootsi firma?

Telia Eesti omanik on Rootsi ettevõte, aga me tegutseme Eesti turul ja meie missiooni peamine alustala on kogu meie ajaloo jooksul olnud sama ning ei muutu ka uue brändi all. Panustame jätkuvalt Eesti e-ühiskonna ja hariduse arengusse alates laste huviringide toetamisest kuni ülikooli õppeprogrammide vedamiseni ning ettevõtluse arengusse alates idufirmade kiirendamisest kuni kogu Eestit katva kiire internetivõrgu ehitamiseni. Teeme seda kõike selleks, et Eesti oleks parem koht nii elamiseks kui töötamiseks.

Kuidas kirjeldate konkurentsiolukorda Eesti telekommunikatsiooniturul? Millised on kõige teravamad valdkonnad?

Konkurents on telekomisektoris alati väga tihe olnud. Eelkõige mobiilside ja TV valdkonnas, mis on ka meie erakliendi vaates kõige olulisemad valdkonnad. Usun, et praegune tasakaal teenuste ja pakkujate vahel on nii turule kui kliendile kõige parem – kliendil on piisavalt valikut ja hinnatasemed on turuolukorrast lähtuvalt mõistlikul tasemel. Samuti on kõigil osapooltel võimalik jätkuvalt investeerida teenuste väärtuse kasvatamisse ja kvaliteeti.

Kas näete turul ruumi võimalikele uutele konkurentidele?

Ruumi on alati, küsimus on, mis väärtust kliendile lisada ja mille arvelt. Kui odavamat hinda pakkuda, siis kaotab sektor investeerimisvõimekuse ja klient kaotab teenuste arengus ja kvaliteedis. Kui uusi teenuseid või paremat teeninduskogemust pakkuda, siis peaks jällegi rohkem investeerima ja kas kliendid on nõus selle eest rohkem maksma. Minu arvates on meie praegune turg 3-4 teenusepakkujaga tasakaalus.

Miks ei suuda kliendid pakutavas teenuste- ja paketirägastikus orienteeruda? Kas erakliendi segadusse ajamine on eesmärk omaette?

Kindlasti mitte! Oleme pakkumise lihtsustamise nimel kõvasti pingutanud, aga kuna klientide vajadused on erinevad ja sellest sõltuvalt soovime ka pakkumist personaalsemaks teha, siis on lihtsuse nimel veel teha palju. Kuid oleme palju ka teinud, näiteks varasemate kümnete mobiilsidepakettide asemel on meil nüüd üks – mobiilne elu – kus saab lihtsalt valida endale kõne- ja internetimahud ning seadmete arvu, millesse teenust on vaja. Samuti koduteenustes, kus pakume nii internetiühendust kui TV teenust tehnoloogiast sõltumatult – klient ei pea teadma, kas tal on ühendus kaabliga või üle mobiilside võrgu, ta soovib kvaliteetset teenust ja seda kõikjal Eestis.

Miks ei armasta telekommunikatsioonifirmad eraklientide puhul standardist erinevaid lahendusi?

Meie eesmärk on muutuda personaalsemaks ja tänane tehnoloogia seda juba ka võimaldab. See on päris töömahukas kui teenuse kasutamiseks on klientidel vaja eriseadmeid ja füüsilisi ühendusi. Tulevikus aga liigume pilvepõhiste lahenduste suunal, kus näiteks TV vaatamiseks pole enam vaja eraldi seadet ja internet liigub kõigini üle õhu. Kui liita see ja ka võimekus automaatselt analüüsida kliendi käitumisest tulenevaid harjumusi, siis suudame ka automaatselt kliendile parimat lahendust soovitada ja pakkuda.

Millal jõuab kiire internet ka maapiirkondadesse?

Telia on katnud enamus Eestist 4G mobiilside ühendusega, mis võimaldab juba täna pakkuda nii kiiret 4G Koduinternetti kui ka TV teenust ka maapiirkondades. Mobiilside võrku arendame pidevalt edasi, et see jõuaks lõpuks kõikidesse Eesti kodudesse. Teise initsiatiivina panustame kogu Eestit katva optikavõrgu ehitamisse, tagades kiire ja kvaliteetse ühenduse, mis vastab ka kõige suurematele vajadustele.

Kuivõrd erineb eesti ja muukeelne klient Eestis? Millised on peamised turunduserinevused?

Kindlasti on erinevusi ja ka sarnasusi. Peamine erinevus turunduses on keeleline ja kultuuriline, et sõnumid oleksid kliendi harjumustest lähtuvalt lihtsad ja arusaadavad. Samuti teenuse sisu osas peab lähtuma sihtgrupi huvidest, näiteks TV kanalite ja pakettide osas. Usun, et üldised teenuste tarbimisvajadused on pigem sarnased, eelkõige interneti ja mobiilside teenuste puhul.

Mis on lähema paari-kolme aasta perspektiivis Telia müügi- ja teenindusvaldkonna suurim väljakutse?

Kindlasti kliendikogemuse parandamine, et meilt saaks alati abi, siis kui klient seda soovib ja talle kõige sobilikumas kanalis. Näiteks kui klient vaatab TV-d ja soovib seal teenuseid muuta või juurde tellida, siis peaks see olema võimalik sealsamas TV ekraanil, nii et klient ei peaks uurima lisavõimalusi internetist või kuskile helistama. Samuti mobiilsides - kõik vajaliku peaks saama teha mobiilist.

Millistes teenustes ja lahendustes näete Telia puhul suurimat ekspordipotentsiaali?

Me ekspordime teenuseid ja lahendusi, mida Eestis pakume ja mis on ennast siin turul hästi tõestanud. See referents on kõige olulisem müügiargument ja meie kui lõppkliendi turul tegutseva ettevõtte eelis – meil on endal reaalne kogemus, kuidas seda teenust pakkuda, turundada ja mis on klientide kasutusharjumused. Seetõttu on ka meie peamised ekspordikliendid just telekomiettevõtted. Kõige suurema potentsiaalige on pilvepõhised lahendused, mis võimaldavad teenuseid pakkuda ilma selleks vajaliku infrastruktuuri olemasoluta. Ärikliendilahendustest IT teenused ja kõnekeskus ning eraklientide suunal TV ja mobiilside lisateenused.