Tüpograafiahuviliste kohtumispaik – KIRJAK 5

Taas tulevad kokku meilt ja piiri tagant inimesed, kes töötavad iga päev šriftidega, kombineerivad, kasutavad ja kujundavad neid ning märkavad imeväikesi detaile tähevormides. Tegemist on meie regioonis ainulaadse üritusega, mille sarnast enamikul naaberriikidel ette näidata ei ole. Nagu nimigi ütleb, on seminaril sel aastal väike juubel.

Seminar sai alguse ligi viis aastat tagasi ühest ootamatust küsimusest. „Mis asi see tüpograafia õigupoolest on?” Küsimus oli tegelikult veidi pikemgi, aga sisu oli just see. Tõuke andis iga-aastase konkursi „25 kaunimat raamatut” žürii kommentaaridest läbi jooksnud sõna. Räägiti, et tüpograafia on nii- või naasugune, kord hea, siis jälle jätab soovida. Sellest tekkiski idee, et äkki peaks teemat seminari vormis laiemalt tutvustama ja seoks selle Tallinna raamatumessiga rahvusraamatukogus.

Inimesed tulidki laua ümber kokku ja hakkasid arutama, milline võiks olla ürituse täpne formaat ja keda millest rääkima kutsuda. Olen ise aastate jooksul külastanud tüpograafiakonverentse üle maailma ja mingi ettekujutus teemast oli olemas. Kuidagi juhtuski nii, et programmi kokkupanek on jäänud siiani täielikult minu õlgadele. Esmalt tuleb aimata, millised teemad publikule korda võiksid minna. Seejärel tuleb need sobitada programmiks, kus ettekanded mitte ei kordaks, vaid täiendaksid teineteist. Lõpuks tuleb veel sobilikule lektorile auk pähe rääkida. Just see viimane ei olnud eriti esimestel aastatel sugugi kerge ülesanne. Varasemat üritust ei olnud ette näidata, polnud teada, kui palju tuleb publikut. Tagatipuks polnud plaanis ka esinemise eest lektorile maksta, sest soov on hoida sissepääsu hind osalejatele võimalikult madal.

Programmi koostamisel olen lähtunud loogikast, et oleks midagi igaühele, nii algajale kui ka edasijõudnule, et ettekanded annaksid uut informatsiooni ja inspiratsiooni ning meeldiksid ka endale. Ühtlasi, et esinejad oleksid peale Eesti ka kõikidest naaberriikidest. Viimast tingimust on alati olnud kõige keerulisem täita. See õnnestus alles kolmandal aastal. Ka seekord oli kõige rohkem kangutamist rootslastega. Olin juba lootust kaotamas, aga otsustasin veel paar korda proovida ja õnn siiski naeratas.

Traditsiooniliselt toimub üritus aprilli esimesel reedel, et kaugemalt tulija saaks soovi korral siia veel üheks-kaheks päevaks jääda, ja oleme hakanud seminarile järgneval laupäeval korraldama ka mõne lektori meistriklasse. Kui spetsialist on juba kohal, siis võib ju teda ka veidi ekspluateerida. Oleme harjutanud kriiditehnikaid tahvlil, teinud pintslikalligraafiat ja kullanud klaasi. Tänavu joonistame paberile pliiatsite ja markeritega tähti Martin Majoori juhendamisel.

Seekordne üritus jaguneb kaheks temaatiliseks paneeliks. Enne lõunat toimuvad rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis loengud raamatukujundusest. Millised on tüüpvead kujunduses, kui kaugele saab nihutada hea maitse piire ja kui palju võib rikkuda klassikalisi kujundusprintsiipe, kui palju peaks kujundaja sekkuma tootmisprotsessi ning kuidas on viimase 25 aasta jooksul muutunud Eesti ajalehtede kirjakasutus. Saalis on ainult 100 kohta, millest kümme hõivavad lektorid. On oht, et saal saab täis, mistõttu tuleks registreerumisega kiirustada.

Pärast lõunapausi siirdume suurde konverentsisaali, kus loengud keskenduvad tüpograafiale. Räägitakse Soome kirjakujunduse eripäradest, kirjadest ja siltidest Peterburi linnakeskkonnas, kirillitsast, kirjastiilide omavahelistest seostest, kuidas tuletada seriifkirjadest groteskkirju, ja uutest digitaalsetest šriftiformaatidest, mis muudavad revolutsiooniliselt tuleviku veebitüpograafiat. Ees ootab pikk päev huvitavaid loenguid ja publiku informatsiooni vastuvõtuvõime saab tõsiselt proovile pandud. Õhtuks võib tõesti tekkida tunne, et veel üks font ja pea plahvatab.

Seminari kava ja registreerimine: www.estbook.com/kirjak

Mart Anderson
seminari korraldaja ja hing