Tatiana Detlofson on enam kui 15 aastat kogunud filmimaailmas tuntust sellega, et reklaamib väikeste, peamiselt Euroopa riikide dokumentaale ja lühifilme. Seepärast pöörduski üks ajakirjanik „Mandariinide" osas tema poole ja soovitas talle kindlasti seda filmi vaadata. Tatiana ei tee saladust sellest, et sõjafilm teda eriti ei tõmmanud, aga ta otsustas sellele võimaluse anda, sest polnud eriti Eesti filme näinud.

„Ma armusin sellesse filmi kohe. Ma samastusin peaosalisega. Filmis oli neli tugevat karakterit, hea lugu, hea käsikiri - see kõnetas," kirjeldab ta. „Ma olin sada protsenti kindel, et see film meeldib inimestele."

Filmi turundamise juures on vaieldamatult esmatähtis film ise. „Mandariinid" on Tatiana hinnagul südantsoojendav, isiklik ja kannab globaalset sõnumit sõja mõttetusest. Seega usaldas ta oma sisetunnet ja alustas koostööd filmi produtsendi Ivo Feltiga.

Mida kiiremini leiab film turustaja, seda paremad on selle võimalused. Et praktiliselt hääletusperioodi lõpus linastunud „Mandariinid" kiiremas korras võimalikult paljude vaatajateni viia, et sellest räägitaks ja kirjutataks, tuli Tatianal käiku lasta isiklikud tutvused, oma maine ja teadmised. Kaasata tuli press ja kriitikud, et saavutada lühikese ajaga võimalikult suurt audientsi. „Mul oli film, millest keegi polnud kuulnud. See oli väljakutse ja väljakutsed meeldivad mulle."

Eesti filmi turunduseelarve oli Tatiana hinnangul sellise filmi kohta täiesti tavapärane. Üle poole sellest kulus reklaamile - et olla nähtav suuremates kommertsajakirjades. Olulised on linastused ja isiklik kontakt filmi tegijatega, kes elasid nädalaid USAs, et olla ajakirjanike ja vaatajate jaoks kättesaadavad. „Koostöö filmi tegijatega oli minu jaoks üks parimaid, tegelikult lausa kõige parem. Nad olid tõesti entusiastlikud ja see aitas mind palju," nimetab Tatiana ühe olulise komponendi filmi turundamisel. Teda toetas oma võimaluste piires isegi Eesti konsul New Yorkis. Ta tunnustab Ivo Felti, kes tema sõnul pühendas kuus kuud oma elust kaasates riikliku ja erasektori selleks, et film saaks nomineeritud. Selline toetussüsteem võiks Tatiana sõnul olla aga juba algusest peale, et produtsent ei peaks nii palju vaeva nägema.

„Mandariinide" edu on suur asi kujundades Eesti riigi mainet. Tatiana ennustab, et järgmise aasta Eesti filmil on ees raske ülesanne, sest meilt oodatakse uusi „mandariine". Kui meil on ette näidata juba 2-3 nomineeritud filmi, avaldab see meie filmindusele juba tuntavat mõju.