Tarbija brändi mõju on väga tugev ja tuleb eriti selgelt välja tööintervjuudel, kus 99% kandidaatidest seostab Elisat oma kliendikogemuse kaudu. Et enda juurde talente meelitada, soovivad nad tarbija brändi domineerivast varjust välja astuda. Ja see pole mitte niivõrd rahakulukas kui ajakulukas. Teemägi hinnangul tuleks tööandja brändi loomisesse panustada kolmandik turunduse tööajast.

Kuidas nad seda teevad? Eelkõige keskenduvad nad oma töötajatele ja sellele, kuidas nemad ettevõttest arvavad. Elisa viib juba aastaid läbi kvartaalseid küsitlusi, kus on 25 küsimust, et sisekliimat tajuda. „Tööandja sõnumi edasikandmine ongi suuresti emotsioon. Kas mulle meeldib siin töötada või mitte, kas mu töö on huvitav. Oleme püüdnud aru saada, mis seda emotsiooni meie inimeste seas reguleerib,“ selgitab Teemägi.

Küsitlustes osalejate protsent on kõrge (70-80%), sest inimesed näevad selles võimalus otsuseid mõjutada. Lisaks tulevad ka kõik sisepinged sel moel rutem välja ega jää käärima.

Selle töö tulemusena on jõutud arusaamisele, et juhtimine on teenus, mida juht osutab oma alluvatele. Arenguvestlused, eesmärkide püstitamine ja koosolekute korraldamine on vajalikud juhi tegevused, et luua töötajates turvatunnet. Elisas on peetud tuliseid vaidlusi osakonna koosolekute teemal. Neid ei peeta vajalikuks, sest ollakse nagunii ühes toas koos ja jagatakse kõike jooksvalt. Teemägi sõnul ei tekita selline mitteformaalne infojagamine suures plaanis turvatunnet.

Väljapoole tahab Elisa kuvada seda, kui huvitav on neil töötada ja kui palju saab nende juures ära teha. Telekommunikatsiooni kõrval on järjest enam võimalusi teha huvitavat IT-d. Sageli kardetakse, et Elisa suuruses ettevõtes on palju bürokraatiat ja kooskõlastused võtavad palju aega, aga see pole nii. „Meil on päris lame struktuur, vaid kolm juhtimiskihti ja kõik otsused on võimalik teha kiiresti. Oleme avatud uuele,“ kinnitab Kaija Teemägi.

Teenindussektoris eristumiseks on suur roll palgal, aga samuti võimalusel midagi juurde õppida. Elisas tähendab hea teenindus oskuslikult tehtud müüki ja müügioskuse parandamiseks ei osteta sisse klassikalisi koolitusi, vaid on välja töötatud oma sisekoolituskava.

Tööandja brändi loomise protsessi olulisimaks õppetunniks hindab Teemägi võimalust näha olukorda realistlikumalt. Kui nad arvasid endast varem päris hästi, et ollakse tööandjana rohkem tuntud ja oluliselt paremal positsioonil, siis uuringud on näidanud, et see pole päris nii.

„Sealt tekkiski arusaam, ei saa pikalt lasta ligu teenusepakkuja brändil,“ ütleb Teemägi ja lisab tööandja brändi kujundamise teemal: „Peame olema kannatlikud, järjepidevad ja süsteemsed. Mitte nii, et teeme projekti ära ja järgneb aktiivne ootamine.“

Kuula Turundusraadio saadet. http://mi.ee/turundusraadio/tooandja-brand-tarbijabrandi-varjus

Kaija Teemägi on esineja ka konverentsil „Unistuste tööandja: 100 ideed“ 28.jaanuaril 2016.a.