Disainimõtlemine on out of the box mõtlemine. Tuleb välja pakkuda erinevaid lahenduskäike ja leida neist parim. Lahenduste loomiseks on vajalik sihtgrupi insight, ühisosa või korduvate mustrite leidmine, disaini põhimõtete loomine ja disaini kasutatavaks tegemine.

Praktilises loomeprotsessis tähendab see, et disainer elab sisse sihtgrupi mõttemaailma ja püüab neist aru saada. Ta püüab kliendi vajadusi ning soove ette näha ning pakkuda viise, kuidas jõuda olukorrast A olukorda B.

Hea näitena võib esile tuua Pet City keskuse kontseptsiooni väljatöötamise. Keset kauplust on mitu viidapuud, mis suunavad eri kategooria kaupade ja teenuste poole. Kaupluses on erilahendusega disain-valgustid, mille kupliosa kannab endas kaupluse kontseptsiooni ja mille tüveosale saab kanda lemmikmänguasjade eripakkumisi.

Kaupluse kontseptsioon peegeldub ka põrandadisainis, mis segmenteerib ühtlasi erinevate kaupade ja teenuste kategooriad. Näiteks grooming-salongi seinale on disainitud föönitavad lemmikud, indikeerides ühtlasi ruumi funktsionaalsust ja tuues sisse FUN factory teenuse.

Keskuse ruumide disainilahenduste loomine disainimõtlemise kontekstis tähendab, et disainerid, kes neid lahendusi lõid, kujutasid vaimusilmas ette kasutaja teekonda kogu keskuse ulatuses. Selle trajektooriga liideti ruumide funktsionaalsus ning disainiväärtus, et maksimeerida kasutaja kogemus ruumis. Üks versioon disainimõtlemise protsessi kaardistusest on ka: defineeri – uuri – genereeri ideid – prototüübi – vali – implementeeri – õpi.

Disainiprotsess ei ole lõplik, vaid spiraalne arendusprotsess. Disain on ju muutuv. Mida enam areneb tehnoloogia, seda uuemaid funktsionaalsusi ja ootusi suunatakse disainile.

Disainimõtlemine on üsna paljudesse valdkondadesse imbunud. Mida rohkem on meie ümber erinevaid tooteid ja teenuseid, seda enam on neid vaja disainida, selleks, et nende kasutamise kogemus paraneks.

Turundusraadio saadet saab kuulata siit.

Moonika Kiop on esineja ka Tallinn Marketing Week seminaril "Design thinking".