1. Eelmisel aastal oli tööpuudus viimase nelja aasta väikseim. Kui aastatel 2009-2010 oli Eesti Euroopa Liidus tööpuuduse rekordriikide seas, siis nüüdseks on töötuse määr langenud alla EL keskmise. Kriisi tippajaga võrreldes on seda koguni poole võrra vähem.

2. Esimest korda pärast majanduslangust tõusis Eestis keskmine palk kõigil tegevusaladel. 2011. aastaga võrreldes kerkis brutokuupalk mullu ligi 6 protsendi võrra. Kõige enam oli keskmise palga tõusu märgata ehituse tegevusalal (10,8% võrra).

3. Eestlased kulutavad järjest enam aega enda hobidele ja silmaringi laiendamisele. Eelmisel aastal käidi muuseumides üle kolme miljoni korra, mida on 10 protsenti enam kui 2011. aastal. Eestlaste suurenenud näitusehuvile tulevad vastu ka muuseumid: 2012. aastal suurenes kohapeal korraldatavate haridusprogrammide ja ürituste arv vastavalt 30 ja 72 protsenti.

4. Eelmisel aastal tootsid eestlased enneolematult palju kultuuri. 2012. aastal valmis Eestis rekordarv pikki filme, mida kogunes aasta peale kokku 46 (ligi 40% võrra enam kui 2011. aastal). Lisaks suurenes lavastuste ja ilmunud ilukirjanduslike raamatute arv. Samuti kasvas eesti keelest teistesse keeltesse tehtavate tõlgete hulk.

5. Eesti majandus on jätkuval kasvuteel ning järjest enam välispartnereid soovib meiega koostööd teha. 2011. aastaga võrreldes kasvas eksport 4 ja import 8 protsenti. Ka kaubavahetuse üldkäive oli eelmisel aastal seni kõrgeimal tasemel. Mullu oli Eesti suurim impordipartner Soome, kõige enam kaupa eksporditi Rootsi.

6. Eestlased on jätkuvalt innovatiivsed ja internetiseerunud ka enda isiklikus elus. Eelmisel aastal kasutas 16-74-aastastest elanikest internetti 78 protsenti ehk viie protsendipunkti võrra rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Muu hulgas on positiivne see, et suurem osa internetikasutajaid surfab veebis enda päevakajaliste teemadega kurssi viimiseks ja harimiseks. Eelmise aasta statistika kohaselt tarbitakse internetti kõige enam (91% kasutajaist) veebiväljaannete lugemiseks.

7. Statistikaameti andmeid Eurostatiga kõrvutades selgub, et Eesti on Euroopale järele jõudnud ka enda tervishoiusüsteemi kvaliteedi poolest. Soome ja Rootsi järel on Eesti kolmas Euroopa Liidu maa imikusuremuse vähesuse poolest. Tänasel statistikaameti aastaraamatu tutvustusel tõi peadirektor Andres Oopkaup välja, et ajakirjanduses kajastatud Lätist ja Venemaalt Eestisse sünnitama tulevatel emadel on selleks ka põhjust.

8. Rahvastikustatistikas on Eesti esimesel kohal oodatava eluea tõusu poolest. Ehkki eestlaste keskmine oodatav elupäevade pikkus on endiselt Euroopa Liidu keskmisest väiksem, oleme me läbi teinud suurima tõusu.

9. Eurostati andmed näitavad, et eestlased on muu Euroopaga võrreldes ka keskmisest enam haritud rahvas. Kõrgharidusega inimeste osatähtsus 30-34-aastaste seas küündis eelmisel aastal ligi 40 protsendini, mida on ligi kaks korda rohkem kui näiteks Itaalias ja Rumeenias.

10. Lisaks juba teada-tuntud e-valimiste populaarsusele on eestlased altid kasutama internetti ka rahvaloendusel osalemiseks. 2011. aastal toimunud rahvaloenduse täitis internetis üle 60 protsendi inimestest, mida on kümne võrra rohkem kui sama meetodit kasutanud Kanadas ja üle nelja korra enam kui näiteks Suurbritannias.

Statistikaameti aastaaruandega on võimalik tutvuda nende kodulehel.